Harald Arman

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Harald Arman (22. mai 1910 Tallinn13. oktoober 1965 Tallinn) oli eesti arhitekt, planeerija ja ametnik.

Ta lõpetas 1928. aastal Tallinna Peetri Reaalkooli ja 1933. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuuriharu. Aastatel 1935–1937 töötas ta Tallinnas ETK arhitektuuribüroos, 1937–1940 linnavalitsuse arhitektuurijaoskonnas ja 1940–1941 asejuhatajana projekteerimistrustis. Aastatel 1941–1944 oli ta Punaarmees.

Arman oli eesti arhitektuuri peamine sovetiseerija, kes omas administratiivvõimu, juhatades Tallinnas aastatel 1944–1955 Arhitektuuri Valitsust ja 1955–1964 Ehituse ja Arhitektuuri Komiteed, kuid ka projekteeris kesksed linnaehituslikud sõlmed ja esindushooned.

Aastatel 1948–1955 õpetas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis ja Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis.

Aastal 1934 oli ta Eesti Arhitektide Ühingu ja Insenerikoja liige, 1945 Eesti Nõukogude Arhitektide Liidu asutajaliige. 1946. aastal määrati ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia ja 1950. aastal NSV Liidu Arhitektuuriakadeemia korrespondentliikmeks. Arman pälvis 1960. aastal Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse.

Sõjaeelne looming[muuda | muuda lähteteksti]

Arman töötas välja ETK-s koos Salme Liiveriga maakaupluste ja nende sisustuse funktsionalistlikke lahendusi. Ta projekteeris Tallinnas funktsionalistlikud elamud Vambola 6 (1937, taastati pärast sõda, lammutati 1990. aastatel) ja Puhke 4 (1939). Koos Ott Puuraidiga projekteeris ta ehitusühingu Oma Pere mitmeti uuendusliku luksuskorteritega elamu Tallinnas Roosikrantsi 8b. Dolomiitfassaadi ehib August Vommi reljeef "Perekond". Herbert Johansoni käe all projekteeris ta Kopli algkooli (1940–1950, nüüd Tallinna Kunstigümnaasium).

Monumentaalsed kavandid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Harald Arman, Salme Vahter. "Ühiskaupluse sisustus". – Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus. Tallinn 1939
  • Initsieeris 1965 ilmunud "Eesti arhitektuuri ajaloo" koostamise ja kirjutas peatoimetajana sinna linnaehituse peatükid.[4]
  • Kirjutas linnaehitusliku analüüsi "Tuleviku Tallinn" (1950)[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]