Artur Vaha

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Artur Vaha (12. august 1900 Voldi vald17. juuni 1976) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.

Artur Vaha sündis aastal 1900 Tartumaal maatöölise perekonnas. 16-aastaselt sai temast tööline Moskvas. Novembris 1918 astus ta vabatahtlikult Punaarmeesse ja võttis osa lahingutest valgekaartlaste vastu. Pärast demobiliseerimist töötas ta lukksepana Leningradi tehastes. Aastal 1930 saadeti ta tööle Lääne-Siberisse masinatraktorijaama direktoriks. Aastal 1939 lõpetas ta Moskva Üleliidulise Põllumajandusakadeemia.

Märtsis 1941 suunati ta tööle EK(b)P Keskkomitee aparaati. Teise maailmasõja ajal suvel 1941 võitles ta Tallinna töölispolgu ridades. Aastast 1942 võttis ta EK(b)P Keskkomitee osakonnajuhatajana töötades osa (puna)partisaniliikumise organiseerimisest sakslaste poolt okupeeritud Eesti territooriumil. Pärast sõda töötas ta Eesti NSV Riigikontrolli Rahvakomissariaadis, olles 11. detsembrist 1945 18. aprillini 1949 Eesti NSV riigikontrolli minister. 18. aprillist 1949 17. jaanuarini 1951 oli ta Eesti NSV põllumajandusminister. Veel töötas ta Metsamajanduse ministeeriumis ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu aparaadis. Aastast 1963 oli ta personaalpensionär.

Ta oli aastast 1926 NLKP liige. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseisu saadik.

Artur Vaha suri 17. juunil 1976 ja ta maeti 23. juunil 1976 Metsakalmistule[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Rahva Hääl" 19. juuni 1976 (nekroloog)
  • "Valitud ja valitsenud..." koostanud Jaan Toomla. Tallinn 1999.