August Kründel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

August Kründel (15. november 1897 Peterburi kubermang25. mai 1967) oli Eesti NSV riigitegelane.

Ta sündis Peterburi kubermangus Tartumaalt väljarännanute peres Terpilitsõ külas (praeguse haldusjaotuse järgi Volossovo rajoonis Leningradi oblastis).

Lapsena oli karjane ja hiljem sulane. Aastal 1915 mobiliseeriti ta tsaariarmeesse.

Aastal 1918 asus ta tööle Kolositsa (Kaložitsõ) sovhoosi. Kuid Nikolai Judenitš tungis Petrogradi peale, astus Kründel vabatahtlikult Punaarmeesse ning võttis osa võitlusest Jamburgi all ja lõunarindel. Aastal 1922 lõpetas ta soomusmasinajuhtide kooli, misjärel töötas ta mõne aja remonditehases ja autotöökojas. Aastatel 19231929 töötas ta Metallitööliste Ametiühingu oblastikomitees. Aastatel 19291932 töötas ta Moskva autotehases algul lukksepp-motoristina, hiljem jaoskonnaülema asetäitjana ja tehase parteikomitee sekretäri asetäitjana. Aastatel 19231929 õppis ta Moskvas Tööstusakadeemias, pärast selle lõpetamist töötas Moskva autotehases peakonveieri tehnilise osakonna juhatajana, hiljem tehase parteikomitee sekretärina. Nõukogude–Saksa sõja ajal evakueerus ta koos tehasega Uljanovskisse, kus oli pikemat aega majandusalasel ja ametiühingutööl.

Aastal 1945 suunas NLKP Keskkomitee ta tööle Eesti NSVsse, kus ta algul töötas EKP Keskkomitee organiseerimise-instrueerimise osakonna juhatajana. Septembrist 1945 aastani 1951 töötas ta EK(b)P Tallinna Linnakomitee sekretäri ja I sekretärina. 3. septembrist 1951 29. jaanuarini 1953 töötas ta Eesti NSV sotsiaalkindlustuse ministrina. 14. jaanuarist 1953 8. juunini 1961 töötas ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretärina, seejärel oli personaalpensionär.

Ta oli aastast 1918 NLKP liige, oli ka EKP Keskkomitee liige. Ta kuulus Eesti NSV Ülemnõukogu II, III, IV koosseisu ja V koosseisu (sh 5. märtsist 1947 14. jaanuarini 1953 oli ülemnõukogu juhataja) ning kuulus NSV Liidu Ülemnõukogu III koosseisu (19501954).

August Kründel suri 25. mail 1967 ja maeti 30. mail 1967 Metsakalmistule.[1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nekroloog. Rahva Hääl, 27. mai 1967
  • "Valitud ja valitsenud..." koostanud Jaan Toomla. Tallinn 1999

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]