Eesti kaitsevägi

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Kaitsevägi)
Eesti kaitsevägi
Kvlogo.jpg
Kaitseväe logo
Asutatud 1991
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti kaitsejõud
Ülesanne Eesti territoriaalse terviklikkuse kaitse
Suurus 5500
Ülemad
Praegune
ülem
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras
Kaitseväe üldlipp.
Kaitseväe logo.
Endine Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja kaitsejõudude olulisim osa, mis on vabariigi valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitseväe juhtorgan Kaitseväe Peastaap planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.

Kaitseväe ülesandeks rahuajal on[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll,
  • pideva kaitsevalmiduse tagamine,
  • ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine,
  • üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning
  • tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.

Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded:

  • kontrolli tagamine riigi territooriumil,
  • kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega,
  • riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine,
  • merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine.

Juhtimine ja ülesehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitseväge (ja Kaitseliitu) juhib kaitseväe juhataja, keda sõjaajal nimetatakse kaitseväe ülemjuhatajaks. Kaitseväe juhataja nimetab ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul.

Kaitseväe juhataja on kindralmajor Riho Terras.

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti riigikaitse, Eesti kaitsejõud

Isikkoosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti kaitseväes teenivad tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja ametnikud. Tegevteenistuses olevad kaitseväelased jaotatakse töölepinguga seotud kaadrikaitseväelasteks, ajateenijateks ja õppekogunemisel osalevateks reservväelasteks. Rahuaegsesse kaitseväkke kuulub umbes 5500 kaitseväelast.

Ajateenistusse võetakse nõuetele vastavaid meeskodanikke vanuses 18–27 eluaastat. Teenistuse kestus kaitseväes on 11 või 8 kuud sõltuvalt teenistusse kutsumise ajast (ja vastavalt sellele ka hilisemast ametikohast). Ajateenistuses omandatakse reservväelasele vajalikud teadmised ja oskused ning ollakse samas vähesel määral valmiduses esmaseks riigikaitseks. Aastas suudetakse tegevteenistusse võtta 2500–2750 ajateenijat (umbes kolmandik kõigist kutsealustest).

Sõjaaegse mobiliseeritud kaitseväe suurus koos reservväelastega on umbes 150 000 inimest.

Alaliselt tegutsevad üksused ja asutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

EKV coat of arms.svg

Keskalluvusega üksused ja asutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maavagi crest.svg

Maavägi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maaväe ülesanne on riigikaitse korraldamine maismaal. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.

Maaväe kooseisus on:

Estonian Navy emblem.svg

Merevägi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje.

Mereväe koosseisus on:

Esti ohuvagi crest.svg

Õhuvägi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Samuti arendad vastuvõtva riigi toetust.

Õhuväe koosseisus on:

Sõjaväelised auastmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitseväe välivormi mütsimärk
Eesti kaitseväe auastmed
Põhiseisus Maa- ja õhuvägi Merevägi Kood
Kindralid/
admiralid
Auaste Lühend Auaste Lühend
ES-Army-OF9.gif Kindral kin AdmEst.jpg Admiral adm OF-9
ES-Army-OF8.gif Kindralleitnant kin-ltn Vts adm.jpg Viitseadmiral v-adm OF-8
ES-Army-OF7.gifKindralmajor kin-mjr Kntr adm.jpg Kontradmiral k-adm OF-7
ES-Army-OF6.gif Brigaadikindral brig-kin Kommod.jpg Kommodoor komd OF-6
Ohvitserid ES-Army-OF5.gif Kolonel kol Mv kpt.jpg Mereväekapten mv-kpt OF-5
ES-Army-OF4.gif Kolonelleitnant kol-ltn Kpt ltn.jpg Kaptenleitnant kpt-ltn OF-4
ES-Army-OF3.gif Major mjr Kpt mjr.jpg Kaptenmajor kpt-mjr OF-3
47px-ES-Army-OF2re.gif Kapten kpt V ltn.jpg Vanemleitnant v-ltn OF-2
48px-ES-Army-OF1are.gif Leitnant ltn Ltn.jpg Leitnant ltn OF-1
ES-Army-OF1b.gif Nooremleitnant n-ltn N ltn.jpg Nooremleitnant n-ltn OF-1
ES-Army-OF1c.gif Lipnik lpn Lpn.jpg Lipnik lpn OF-1
Allohvitserid ES-Army-OR9a.png Ülemveebel ü-vbl Ul vbl.jpg Ülemveebel ü-vbl OR-9
ES-Army-OR9b.png Staabiveebel st-vbl Sta vbl.jpg Staabiveebel st-vbl OR-8
ES-Army-OR9c.png Vanemveebel v-vbl V vbl.jpg Vanemveebel v-vbl OR-7
ES-Army-OR8a.png Veebel vbl Vbl.jpg Veebel vbl OR-6
ES-Army-OR8b.png Nooremveebel n-vbl N vbl.jpg Nooremveebel n-vbl OR-6
ES-Army-OR7.png Vanemseersant v-srs V maat.jpg Vanemmaat v-maat OR-5
ES-Army-OR6.pngSeersant srs MaatEst.jpg Maat maat OR-5
ES-Army-OR5.png Nooremseersant n-srs N maat.jpg Nooremmaat n-maat OR-5
Sõdurid/
madrused
ES-Army-OR4.png Kapral kpr V mdrs2.jpg Vanemmadrus v-mdr OR-3
ES-Army-OR1.png Reamees rms Mdrs.jpg Madrus mdr OR-1

Tegevus ja väljaõpe[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjaline ettevalmistus ja haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitseväelase sõjalise ettevalmistuse baasiks on läbitud ajateenistus. Seejärel saab kaitseväelane valida kaadrisõduri, kaadriallohvitseri või ohvitseri karjääri vahel.

Kaadrisõduritel tuleb tavaliselt läbida kaadrikaitseväelase baaskursus.

Kaadriallohvitseri kutse on võimalik omandada Kaitseväe Lahingukoolis, kus antakse ettevalmistust vanemallohvitseridele. Soovitav ja autoriteeti andev on eelnevalt nooremallohvitseri kursuse läbimine väeosas. Hiljem osaletakse täienduskursustel.

Ohvitseriharidust on võimalik saada Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis. Põhikursus (bakalaureusekraad) kestab 3–3,5 aastat. Edasi on võimalik õppida Keskastmekursusel (magistrikraad) ja Balti Kaitsekolledžis.

Õppused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitseväe rahuaegsed suuremad õppused korraldatakse tavaliselt ajateenistuse, välisoperatsioonide või reservväe õppetsüklitest lähtuvalt. Korraldatav suurim regulaarne õppus on Kevadtorm.

Ühisõppused NATO vägedega[1][muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti jalaväelased õppusel Cooperative Osprey '98

Iga-aastaselt toimuvad kolme Balti riigi ja USA vahelised vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppusedBaltic Host”, õppused „Baltops” ja „Sabre Strike”.

  • 21. oktoober 2008, Balti õhuruumi II õhuturbeharjutus. Harjutuste üldiseks eesmärgiks oli Balti riikide õhuseiresüsteemide ettevalmistatustaseme tõstmine. Eesti õhuruumis toimuva ürituse käigus harjutati õppuste käigus, millest võttis osa viisteist NATO lennukit Ameerika õhujõudude hävituslennukite F-15 lähenemist Tallinna lennujaamale, ühendusevõtmist juhtimiskeskusega ja läbiti kõik vajalikud standardprotseduurid. Erinevaid tegevusi hõlmavas operatsioonis harjutasid tegevust tõenäolise konflikti olukorras Eesti, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide, Poola ja Taani õhuväelased;
  • 14–15. juuli 2009, Balti õhuruumi III õhuturbeharjutus. Õhukaitseõppuse Bold Avenger raames läbiviidud harjutuse üks osa oli tegutsemine elektroonilise sõja tingimustes, lennuvahendite radareid ja kommunikatsioonisüsteeme ning ka maapealseid radareid häirimisrežiimis ja rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni. Kahepäevase harjutuse eesmärgiks oli harjutada NATO liikmesriikide õhuvägede koostööd, lihvida õhuturbe ja õhukaitseoperatsioonide protseduure ning süvendada Eesti, Läti ja Leedu sidumist NATO õhukaitsesüsteemiga NATINADS;
  • 14–15. september 2009, Balti õhuruumi IV õhuturbeharjutus. NATO vägede koosseisus olevad USA õhujõudude hävituslennukid F-15E "Strike Eagle" viisid Eesti kohal läbi koostööõppuse Scoutspataljoni järgmise Afganistani suunduva kompanii ja Eesti õhuväe tuletoetusjuhtidega, tuletoetuse koordineerimiseks maaväe taktikalisel operatsioonil[2]. Harjutus on osa õhuväe uue võime, lähiõhu tuletoetusjuhtide, väljaõppest. Õppuse teisel etapil kaasati kaheksa hävituslennukit F-16, Saksa õhukaitselennukid Eurofighter Typhoon ja kaks tankerlennukit KC-135R Balti õhuruumis õhukaitsetegevust ründava vastase vastu. Õppust juhiti NATO õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest Saksamaal koos Leedus paikneva kolme Balti riigi kontrolli- ja ettekandekeskusega, kus teenivad ka Eesti õhuväe sihitajad ja meeskonna ülemad. Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO Ramsteini õhuväebaasi õhuvägede staap;

Välisoperatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitsevägi osaleb välisoperatsioonidel juba 1990. aastatest alates. Osalemine rahvusvahelistes rahutagamis- ja sõjalistes operatsioonides on Eesti panus rahu ja stabiilsuse tagamisse. Operatsioonide eesmärk on rahvusvahelise rahu, stabiilsuse ja julgeoleku toetamine sõjaliste vahenditega.

Hetkel osaleb Eesti kaitsevägi järgnevates välisoperatsioonides:

  • NATO juhitud rahvusvahelisted julgeolekutagamisjõud ISAF (International Security Assistance Force) Afganistanis,
  • Kosovos asuvad NATO jõud KFOR (Kosovo Force) Kosovos
  • NATO treeningmissioon NTM-I (Nato Training Mission Iraq) Iraagis.
  • ÜRO rahuvalveoperatsioon UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Lähis-Idas.

Välisoperatsioonidel osalevat isikkoosseisu valmistatakse põhiliselt ette Kalevi jalaväepataljonis (Rahuoperatsioonide Keskus)

Logistika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Finantstegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitsevägi on üks ühendatud eelarveline asutus ja juriidiline isik. Raamatupidamiskeskus, kust tasutakse kõik kaitseväe arved ja palgad, paikneb Tallinnas. Väeosades ja asutustes peetakse arvestust eraldatud eelarvemahu ja oma varade üle.

Sõjaväelinnakud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitseväe suurimad sõjaväelinnakud asuvad Tapal ja Võrus. Samuti on mastaapne Ämari lennuväli. Sõjaväelinnakute valve on enamasti kaitseliitlaste ülesanne.

Harjutusväljad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitseväe põhilised harjutusväljad (polügoonid) on:

Täiendavad harjutusalad paiknevad veel näiteks Tsiatsungõlmaa alal, Pottsepa karjääris, ja Rutjal.

Tseremooniad, tsiviilkoostöö ja perioodika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitsevägi korraldab iga aasta Eesti Vabariigi aastapäeva puhul paraadi ja osaleb vähemal määral ka võidupüha paraadil. Kaitseväel on kandev roll isadepäeva ürituste korraldamisel.

Väeosades korraldatakse sõduri baaskursuse lõppedes lahtiste uste päevi, kus on võimalik tutvuda elu-olu ja varustusega. Kaadrikaitseväelased osalevad kokkuleppe korras üldhariduskoolides riigikaitseõpetuse läbiviimises.

Kaitseväelased on osalenud koostöös Päästeametiga suurõnnetuste likvideerimises.

Kaitseväesiseselt ilmuvad ajaleht "Sõdurileht" ja ajakiri "Sõdur".

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kaitsejõudude ajalugu
Eesti rahvusväeosade loomine

Poliitilised eeldused Eesti rahvusväe loomiseks avas 1917. aastal Venemaal toimunud Veebruarirevolutsioon. Tänu kiirele ja energilisele asjaajamisele said eesti liidrid 1917. aasta aprillis loa eesti päritoluga sõjaväelaste koondamiseks kodumaale. 1917. aasta novembris otsustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee koondada üksikud rahvusväeosad Eesti Diviisiks, mille ülemaks valiti suurte juhtimiskogemustega alampolkovnik Johan Laidoner.

Põrandaalune organiseerimistöö I maailmasõja ajal

24. veebruaril 1918 kuulutas Eesti Päästekomitee seadusliku rahvaesinduse – Maapäeva – nimel Eesti iseseisvaks vabariigiks, kuid 1918. aasta veebruaris algas Saksa okupatsioon ning vastmoodustatud Eesti rahvusväeosad saadeti okupatsioonivõimude korraldusel laiali. Lubati moodustada ainult 3000-mehelise Tallinna Omakaitse. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele ja Tallinnas asus taas tegevusse Ajutine Valitsus, mille reaalseks toeks oli kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit.

Vabadussõda

12. novembril 1918 otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Eesti Diviisi Staap kindral Larka juhtimisel. 28. novembril tungisid Punaarmee väeosad üle Narva jõe ning algas Eesti iseseisvuse kaitseks Eesti Vabadussõda. Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, kellele vahetu reservi moodustasid 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Kaitseliidus tervikuna oli üle 100 000 mehe. Võiduka Vabadussõja Venemaaga lõpetas 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu, millega Vene NFSV tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile. Vabadussõda nõudis ohvriks 5000 eesti sõjaväelase elu.

Maailmasõdade vahelise perioodi kaitsejõud

Pärast Vabadussõda säilis Eesti riigikaitse struktuur laias laastus muutmatuna, seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. Eesti sõjaväe väljaõpe viidi kooskõlla Euroopa põhimõtetega. 1928. aastal loobus Eesti kaheaastasest ajateenistusest ning mindi üle ka venepärastelt väeüksuste nimetustelt (rood, polk) üle Euroopapärastele nimetustele (kompanii, rügement).

Teise maailmasõja eelõhtul oli Eesti sõjaväes 1500 ohvitseri ja 2400 kaadriallohvitseri ning 12 000 ajateenijat. Väljaõpetatud reserv küündis 147 000 meheni, kellest 43 000 olid kaitseliitlastena pidevas treeningus.

Okupatsioonid II maailmasõja ajal ja relvastud vastupanuliikumine

Olude sunnil sõdisid eestimaalased Saksa Wehrmachti, Relva SSi või Soome või Nõukogude Punaarmee mundris. Pärast seda, kui sügisel 1944. asendus Saksa Kolmanda Riigi okupatsioon Nõukogude okupatsiooniga, hajusid tuhanded eestlased metsadesse ja jätkasid sissisõja taktikaga vastupanu. Alles 1950-ndatel aastatel suutsid Nõukogude okupatsioonivõimud massterrori abil murda metsavendade vastupanu, kasutades selleks vastupanuliikumise (metsavendluse) toetusbaasi – maaelanike massideporteerimist ja NKVD hävitusagente ning sõjalisi operatsioone.

Omariikluse ja kaitsejõudude taastamine

Eesti taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 algas Eesti relvajõu taastamine nagu 1918. aastalgi Kaitseliidust, mis rahvaalgatuse korras 17. veebruaril 1990 ellu äratati. 4. septembril 1991 taastati Kaitseliit ka juriidiliselt ning arvati 28. aprillil 1992 Eesti Kaitsejõudude koosseisu. 3. septembril 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse üldisest kaitseväeteenistuse kohustusest ja 31. oktoobril algas kaitseväe loomine Peastaabi kui operatiivjuhtimise organi formeerimisest toonase koloneli Ants Laaneotsa juhtimisel. 13. aprillil 1992 loodi kaitsepoliitika kõrgeima organina Kaitseministeerium, esimeseks kaitseministriks sai Ülo Uluots. 27. juulil 1992. aastal sai kolonel Ants Laaneots Kaitsejõudude Peastaabi ülemaks ning 1993. aasta 4. mail kinnitas riigikogu kaitseväe juhatajaks Ameerika Ühendriikide maaväe erukolonel Aleksander Einselni. 31. augustil 1994. aastal lahkusid Vene väed lõplikult Eestist.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

</noinclude>