Aleksander Einseln
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Aleksander Einseln | |
| Nimi | Aleksander Einseln |
| Sündinud | 25. oktoober 1931 Tallinn |
| Auaste | kindral |
| Juhitud üksused | Eesti Kaitsevägi |
| Autasud | Kotkaristi teenetemärk (1996) |
Aleksander Einseln (sündinud 25. oktoobril 1931 Tallinnas) on Eesti erusõjaväelane (kindral) ja poliitik. Ta oli Eesti Kaitseväe juhataja 4. maist 1993 – 4. detsembrini 1995.
Aleksander Einseln sündis Eestis, kuid põgenes siit Nõukogude okupatsiooni eest koos emaga 1944. aasta septembris. Emigreerus 1949. aastal USA-sse ja sai peagi Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. Astus Ameerika Ühendriikide sõjaväkke ja osales Korea ja Vietnami sõjas.
Einseln ülendati kindralmajoriks juunil 1993.[1] 22. juunist 1995 – kindralleitnant. 3. detsembrist 1995 – kindral.[2]
Ta oli sunnitud oma kohalt lahkuma erimeelsuste tõttu kaitseministriga.
Ta on alates 22. detsemberist 1995 arvatud kaitseväe reservi Vabariigi Presidendi käskkirjaga nr 61.[3]
„Tänades ja tunnustades tema panust Eesti kaitseväe taasloomisel ülendan kindralleitnant Einselni kindraliks, palun, et ta oma kogemusi rakendaks nüüdsest peale riigikaitseakadeemia ühe juhina meie noorte ohvitseride koolitamisel.“
– Lennart Meri[4]
Einseln on osalenud poliitikas: ta kandideeris Riigikokku 1999. aastal Sinise Erakonna ja 2007. aastal Eesti Kristlike Demokraatide nimekirjas.
Tunnustused [muuda]
1996. aastal sai ta Kotkaristi teenetemärgi kavaleriks.
Viited [muuda]
- ↑ Hain Rebas. 1993: „pullapäätamine" ja kaitseministri lahkumine // Kesknädal, 17. veebruar 2010
- ↑ Kaitsejõudude juhid 1991-2000 // Õhtuleht, 05.01.2000
- ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 61 "Kindral A. Einselni kaitseväe reservi arvamine" - Elektrooniline Riigi Teataja (RTI, 22.12.1995, 97, 1663)
- ↑ Presidendi avaldus riigikaitsenõukogule - Postimees, 4. detsember 1995
Välislingid [muuda]
- Erukindral Aleksander Einselni raskeim sõda, Postimees 8.10.2003
- Foto
| Eelnev: Jaan Maide |
Kaitseväe juhataja 1993–1995 |
Järgnev: Johannes Kert |
