Eesti maavägi

Allikas: Vikipeedia
Maaväe staabi embleem
Maaväe lipp

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse korraldamine maismaal.

Maaväe ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.

Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

Rahuajal on maaväe ülesanneteks:

  • korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
  • kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
  • osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
  • abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral.

Kriiside korral on maaväe ülesanneteks:

  • valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
  • tõsta valmisolekutaset;
  • alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist;
  • luua tingimused liitlaste saabumiseks.

Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:

  • kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele;
  • korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed.

Maaväe rahuaegne koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Estonian Army.png
Kaitseringkonnad. Erikaitsepiirkondade asemel on kaitseringkonnad (Põhja ja Lääne) ning Lõuna ringkonna staap asub Luunjas ja Kirde ringkonna staap Tapal.

1. Jalaväebrigaadi vapp 1. Jalaväebrigaad

Northeastern Defense District of Estonia emblem.svg Kirde kaitseringkond

Põhja kaitseringkond

Lõuna kaitseringkond

Lääne kaitseringkond

(Üksusi pole)

Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on:

Planeeritavad muutused vastavalt uuele riigikaitse arengukavale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel.

  • 1. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid soomusbrigaadiks. Brigaadile on kavas hankida lisaks soomustransportööridele jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon.
  • 2. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse jalaväebrigaadina. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus.

Reservüksused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi:

Relvastus ja tehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Õhutõrjerelvasüsteemid

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kaitsejõudude ajalugu

Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse korraldusega 21. novembrist 1918 moodustati Eesti Rahvavägi ja 1. Diviisi ülemaks määrati kindral Aleksander Tõnisson. Esimesed Eesti väeosad oli maaväe väeosad: 1. polkTallinnas; 2. polkTartus; 3. polkVõrus; 4. polkNarvas; 5. polkRakveres; 6. polkPärnus. Suurtükiväe-, ratsaväe- ja inseneriväepolkude asukohaks määrati Tallinn.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kaitsevägi esitles uusi soomukeid, Postimees, 24.11.2010

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]