Eesti maavägi

Maaväe staabi embleem

Maaväe lipp

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse korraldamine maismaal.

Maaväe ülesanded

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.

Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

Rahuajal on maaväe ülesanneteks:

• korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
• kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
• osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
• abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral.

Kriiside korral on maaväe ülesanneteks:

• valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
• tõsta valmisolekutaset;
• alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist;
• luua tingimused liitlaste saabumiseks.

Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:

• kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele;
• korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed.

Maaväe rahuaegne koosseis

• Maaväe ülem – kolonel Indrek Sirel
• Maaväe staabi ülem – kolonel Artur Tiganik

1. Jalaväebrigaad

• Staap (Paldiskis)
• Scoutspataljon (Paldiskis)
• Kalevi jalaväepataljon (Rahuoperatsioonide keskus)
• Staabikompanii
• Sidekompanii
• Tagalapataljon

Kirde kaitseringkond

• Staap
• Viru jalaväepataljon (Jõhvis)
• Pioneeripataljon (Tapal)
• Suurtükiväepataljon (Tapal)
• Õhutõrjepataljon (Tapal)
• Staabi- ja tagalakeskus

Põhja kaitseringkond

• Staap
• Vahipataljon (Tallinnas)

Lõuna kaitseringkond

• Staap (Luunjas)
• Kuperjanovi jalaväepataljon (Võrus)
• Tagalakeskus (Luunjas)

Lääne kaitseringkond

• Staap

(Üksusi pole)

Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on:

• 1. Jalaväebrigaadi staap
• Scoutspataljon
• Kalevi jalaväepataljon
• EOD/IEDD demineerimisrühm

Reservüksused

Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi:

• 6-9 jalaväepataljoni
• 2-3 õhutõrjepataljoni
• 2-3 pioneeripataljoni
• 2-3 suurtükiväepataljoni
• 2-3 lahinguteenindustoetuspataljoni
• 2-3 luurekompaniid
• 2-3 tankitõrjekompaniid

Relvastus ja tehnika

• Käsitulirelvad
  • Püstolid: USP ja PM
  • Püstolkuulipildujad: Mini-Uzi ja m/45B MTUV
  • Automaadid: AK 4 ja Galil AR
  • Täpsus- ja snaipripüssid: M14-TP, Galil ja Sako TRG
  • Kuulipildujad: KSP 58, MG-3 ja Browning M2
  • Granaadiheitjad: Carl-Gustaf, B-300, M 69 ja AT-4

• Tankitõrjerelvasüsteemid
  • Raketisüsteemid: MAPATS, MILAN
  • Kahurid: Pvpj 1110, M40A1

• Soomustehnika
  • Soomustransportöörid: Sisu XA-180EST, Sisu XA-188 , BTR-80UNSh
  • Soomusautod: Mamba Alvis

• Kaudtulerelvasüsteemid
  • Haubitsad: FH-70, D-30
  • Miinipildujad: m/41B, M252, B-455

• Õhutõrjerelvasüsteemid
  • Kahurid: ZU-23-2
  • Raketisüsteemid: Mistral

• Transpordivahendid
  • Maasturid: Mercedes-Benz G-klass, Volkswagen 183 "Iltis"
  • Taktikalised veoautod: MAN mil gl, Mercedes-Benz UNIMOG, DAF, Volvo C300, ZiL-131
  • Roomikveokid: Hägglunds Bv 206

Välislingid

• Maaväe koduleht kaitsejõudude peastaabi kodulehel