Ämari lennuväli
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
| Ämari lennuväli | |||
|---|---|---|---|
|
|
|||
| IATA: puudub – ICAO: EEEI | |||
| Üldandmed | |||
| Tüüp | sõjaväelennuväli | ||
| Valdaja | Kaitsevägi | ||
| Asukoht | 30 km Tallinnast edelas | ||
| Avati | 1945 | ||
| Ülem | kol-ltn Roman Timofejev | ||
| Üksused | Ämari Lennubaas Õhuseiredivisjon |
||
| Üldkõrgus | 20 m | ||
| Koordinaadid | N 59° 15′ 36″ E 24° 12′ 30″ |
||
| Lennurajad | |||
| Suund | Pikkus | Laius | Kate |
| 07/25 | 2750 m | 55 m | betoon |
Ämari lennuväli on sõjaväelennuväli Vasalemma vallas.
[redigeeri] Ajalugu
Ämaril asub lennuväli aastast 1945, kui sinna rajati varulennuväli Nõukogude Liidu relvajõudude tarvis. Samade üksuste põhilennuväljaks muutus see aastal 1952. Nõukogude ajal oli ta tuntud eeskätt Suurküla lennuvälja nime all(vene keeles Эмари, Сууркюла, Вязовка(Аэродром Эмари "Вязовка")).
Ulatuslikum areng käivitus 1956, kui rajati 2450 m pikkune lennurada. 20. sajandi viimasel veerandil hakkas Ämari lennuvälja peamiselt treeningubaasina kasutama Nõukogude Liidu mereväe pommilennuvägi. Lennuväli oli baasiks muuhulgas keskmaapommitajatele Su-24 ning transpordilennukitele An-12 ja An-26. (lennuväepolk, sõjaväeosa nr 21180(полк, в/ч 21180), mis loodi 1977)
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kasutas lennuvälja 1991-1994 Vene Föderatsiooni õhuvägi, väeosa viidi Tšernjahhovskisse.
Eesti Vabariik võttis Ämari lennuvälja võõrvägedelt üle 1994 ja andis selle teede- ja sideministeeriumi hallata. 3. aprillil 1996 läks Ämari lennuväli Kaitseministeeriumile, 19. detsembril 1996 anti see Õhuväe Staabi valdusesse. 15. mail 1997 asutati Ämaris lennuväljaväeosa Lennubaas, mis kujunes hiljem rahvusvahelise kaaluga ühisõppuste ja lennuoperatsioonide läbiviimise paigaks.
Oktoobris 2000 lisandus Ämari lennubaasile õhuseirejaam. Eesti Õhuseirekeskus Ämaris lülitus koheselt Balti riikide õhuruumi jälgivasse seiresevõrku BALTNET ning aprillis 2004 ka NATO riikide õhukaitsevõrku NATINEADS (NATO Integrated Extended Air Defence System); viimane hõlmab peale radarite ka õhukaitset ja juhtimiskeskusi.
Juulis 2004 avati Ämari lennubaasis monument (Kalju Reiteli skulptuur "Viimane lend") kõigile Eesti eest langenud lennuväelastele.
[redigeeri] Tulevik
Aastaks 2010 rajatakse Ämarile NATO nõudeid arvestav kõvakattega 2750 m pikkuse rajaga lennuväli, et vajaduse korral Eesti pinnalt sõjaväelisi õhuturbeoperatsioone teostada.
[redigeeri] Viited
- Lennubaas, mil.ee
- Ämari lennuväli. slk.ee
|
|||||||||||||||||
