Logistikapataljon

Logistikapataljon (Logistics battalion) on Kaitseväe keskalluvusega Diviisi alluvuses olev pataljonisuurune logistilise tagalateenistuse väeosa.

Pataljon asub Lääne-Harju vallas Paldiskis.

Pataljoniülem on kolonelleitnant Tambet Mäe.

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Diviisi logistikapataljoni põhiülesanded on:

allüksuste lahinguvalmiduse tagamine
logistiliste ülesannetega sõjaaja üksuste formeerimise korraldamine ning allüksuste ettevalmistamine
kaitseväe struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine
sõjaväelise väljaõppe korraldamine
kaitseväe logistilise erialaväljaõppe toetamine

Allüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Logistikapataljoni struktuuri kuuluvad:

Staap
1. õppekompanii
2. õppekompanii

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Diviisi logistikapataljon loeb ennast esimese Eesti Vabariigi aegse auto-tanki rügemendi järeltulijaks.

Auto-tanki rügement, mis koondas endas tollase Eesti sõjaväe soomusautod ja kergetankid, loodi 9. aprillil 1919 soomusautode kolonnina. Selle nime all osaleti ka kaheksa soomusautoga Vabadussõjas. 1923 formeeriti väeosa ümber auto-tanki divisjoniks, 1928 auto-tanki rügemendiks. Põhitöö väeosa kaasajastamisel tegi ära kolonel Jaan Lutsar, kes oli väeosa ülem kuni 1934. aastani. Rügement asus Tallinnas, kuid selle allüksusi oli erinevatel aegadel ka Valgas, Jõhvis, Narvas, Elvas ja Tapal.

25. juunil 1992 loodi soomusautode kolonni õiglusjärglasena Kaitsejõudude Peastaabi Autokompanii.

1992. aastal asus Autokompanii Tallinnas Lauliku 4a (endistes Nõukogude mobilisatsioonikütuseladudes). 1992. aasta suvel toimus tulevahetus Marja tn 4 asuvas baasis, kuid ei õnnestunud seda üle võtta. Edukamalt läks 1993, kui asuti Marja tn 4. Kuu aega elati venelastega koos staabimajas. Suurel kasarmul ei olnud siis veel aknaid ega kütet. Maja remonditi, 6 kuud oldi õue peal telgis.

1994 oli autokompanii isikkoosseis 57 meest, ülem oli nooremleitnant Arni Ilves.

1997. aastal formeeriti Kaitsejõudude Peastaabi Autokompanii ümber tagalapataljoniks.

1999. aastal juurutati pataljonis esimesena Eestis ajateenijate esindusmehe süsteem, mis on uut tüüpi koostööorgan ajateenijate ja ülemate vahel.

2002. aastal moodustati Kaitseväe logistikakeskus ja pataljon allutati logistikakeskusele. 2005. aastal nimetati väeosa Kaitseväe Logistikakeskuse Lahingteenindustoetuse Väljaõppekeskuseks (KV LogK LttVÕK). Struktuuriliselt koosnes "pataljon" aga omakorda brigaadi lahinguteenidustoetuse pataljonist ja transpordipataljonist. Samal ajal oli probleeme kitsa infrastruktuuriga ja ajateenijate elamis- ning väljaõppetingimused jätsid soovida.

2009. aastal jagati Kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse brigaadi lahinguteenindustoetuse pataljon (KV LogK LttVÕK BrLttP) kaheks ja Kaitseväe logistikakeskuse alluvusse jäänud Kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse (KV LogK LttVÕK) nimetati logistikapataljoniks. Teine pool nimetati tagalapataljoniks, mis viidi 1. jalaväebrigaadi koosseisu asukohaga Paldiskis.

Alates 20. märtsist 2015 paiknes logistikapataljon alaliselt Ämaris äsja valminud kasarmuhoonetes, kuhu on loodud tänapäevased väljaõppe- ja töötingimused nii ajateenijatele kui pataljoni staabile.^[1] 2021. aastast paikneb logistikapataljon Paldiski linnakus.^[2]