Eesti merevägi

Mereväe embleem.

Eesti mereväe lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:13

Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest.

Ülesanne

Mereväe põhiülesanne on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiline tegevus miinitõrje.

Ajalugu

Loomine

Esimesed mereväe üksused, Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon, moodustati 28. veebruaril 1918. Need lõpetasid tegevuse Saksa okupatsiooni ajal. Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev Laine. Esimene mereväe lahinglaev oli Lembit. Merejõud asutas sõjaminister 21. novembril 1918.

Vabadussõda

Mereväe esimene dessant viidi läbi Kundas 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas Utria dessant, Laagna lahing, Narva lahing ja Riia lahing. Sõja lõpuks oli mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales merejõudude koosseisus Vabadussõjas üle 150 erineva aluse.

Vabadussõjast Teise maailmasõjani

1920 osteti Soomest ratasaurikud Ristna ja Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates 1921. aastast kuulus merejõudude koosseisu merejõudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel Meeme, mis on Eesti ainus rahuajal lahingülesande täitmisel hukkunud laev. Merejõududele allus ka mereside, mis tegeles vaatlus- ja sidepostide organiseerimise ja varustamisega rannikul ning saartel. Kuna merejõududele kuulus ainuke kaablipanemiseks sobiv alus Kompass, kuulus merejõudude ülesannete hulka ka veealuste sidekaablite paigaldamine ja korrashoid.

Aastal 1937 said merejõud omale esimesed allveelaevad Kalev ja Lembit, mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.

Merejõudude koosseisu kuulusid:

merekindlused (Suuropi, Naissaare ja Aegna komandantuur)

Merekindluste ülemad olid:

• kapten Vladimir Janitz
• kapten Joan Masik
• kaptenmajor Vassili Martson
• kolonel Karl Aleksander Freimann (ametikoht kaotati 1. aprillil 1940 ja muudeti Merejõudude juhataja abiks merekindluste alal)

Merelaevastik (kuni 1. aprillini Merelaevastiku Divisjon), ülem A. Pontak

• Allveelaevade divisjon (ülem kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm, allveelaevad Lembit ja Kalev, vahilaev Pikker
• Vahilaevade divisjon (ülem kaptenleitnant Hermann Liikane, vahilaevad Laene, Mardus, Sulev)
• Traaler-veeskjate divisjon (ülem kaptenmajor Nikolai Valge, traalerid Keri, Vaindlo, Ristna, Suurop)

Peipsi Laevastiku Divisjon Tartus (ülem mereväekapten Jaan Usin)

Mereväe õppekompanii (endine Mereväe Ekipaaž)

Merejõudude Baas

Sõjasadam (ülem kaptenmajor Mihkel Kõvamees)

Vastavalt Eesti ja Nõukogude Liidu vahelisele kokkuleppele hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning pärast võimu ülevõtmist anti Nõukogude sõjajõududele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud, laevad määrati Nõukogude Balti laevastiku üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja kaptenmajor Johannes Santpank alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril.

1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati 43.

Tänapäeva merevägi

Eesti mereväge ei moodustatud uuesti enne 1990ndate algust. 1. juulil 1993 loodi Kaitsejõudude Peastaabi juurde mereosakond. Järgmisel aastal moodustati Mereväe Staap. Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid mereväelise ettevalmistuse saanud Piirivalvekoolis. 31. augusti õhtul 1994 lahkusid Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. 1998. aastal moodustati Eesti, Läti ja Leedu ühine miinilaevade eskaader BALTRON. Eskaader täidab ülesannet kasvatada koostöövõimet nii merekaitse kui turvalisuse eesmärgil.

Koosseis

Mereväe ülem on mereväekapten Igor Schvede.

Mereväe ülem allub kaitseväe juhatajale. Kõrgeima auastmega mereväe ohvitser on admiral.

Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt kaadrikaitseväelastest. Ajateenijatel on võimalik teenida nii maismaal, kui laeval. Laevadel teenides kestab ajateenistus 11 kuud ja nooremallohvitseriks saada ei ole võimalik. Kokku on mereväe koosseisus kuni 500 kaitseväelast ja tsiviilametnikku.

Mereväe koosseisus on tegevteenistuses 6 laeva.

Merevägi koosneb Mereväe Staabist ja järgnevatest üksustest:

• Miinilaevade Divisjon Tallinnas.
  • Laevad
  • EOD tuukrigrupp
• Mereväebaas Tallinnas.
  • Kaldateenistused
  • Mereväekool
  • Baasikaitsekompanii

Baasid

Mereväe laevade kodusadam on Tallinna Miinisadam. Seal asub Mereväebaas, mille põhiülesanded on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus.

Laevad

Eesti mereväe laevade nime ees on lühend EML - Eesti mereväe laev. Lisaks on laevadel pardatähised, nt laeval nimega Admiral Pitka on pardatähis A230.

Toetuslaevad

Admiral Pitka Helsingis

• EML Admiral Pitka A230
• EML Tasuja A432

Abilaevad

• EML Ahti A431

Miinilaevad

• Sandown-klassi miinijahtijad:
  • EML Admiral Cowan M313
  • EML Sakala M314
  • EML Ugandi M315

Patrull-ja valvelaevad

• • EML Ristna P422 – laeva opereerib Kaitseliidu meredivisjon.

Endised laevad

• Lindau-klassi miinijahtijad:
  • EML Wambola M311
  • EML Sulev M312

• Frauenlob-klassi miinitraalerid:
  • EML Kalev M414 – seisab eksponaadina Lennusadamas. Laev oli varem teenistuses ka Saksa Merejõududes.
  • EML Olev M415
  • EML Vaindlo M416

• Rihtiniemi-klassi patrull-laevad:
  • EML Suurop P421 – seisab Lennusadamas.

• Kondor-I-klassi patrull-laev:
  • EML Sulev M412

Muuseumilaevad

Muuseumilaevad kuulusid Eesti Mereväe koosseisu sümboolselt.

• Lembit – sõjaeelse Eesti Mereväe allveelaev, mis seisab muuseumieksponaadina Lennusadamas. Kandis Eesti Mereväe lippu 1. augustist 1994 kuni 16. maini 2011.

Kirjandus

• Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918-1940. I valik. Tallinn, 1998.
• Mati Õun. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918 – 1940. Tallinn, 2001.

Välislingid

• Mereväest kaitseväe peastaabi kodulehel
• Kaks miinitraalerit otsib uut omanikku. delfi.ee, 15. juuli 2008.
• 20. september 2011. a.
  • Mereväe varjatud pool: joomingud ja seksuaalsed ahistamised. Ohvitseride paturegister täiendamisel!, delfi.ee
  • Laaneots süüdistustest mereväe kohta: see on laim, uudised.err.ee