Tõnismäe

Tõnismäe
Pindala: 0,22 km²
Elanikke: 1460 (01.01.2017)
Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 44′ E

Tõnismäe on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Vanalinna, Kassisaba, Uue Maailma ja Tatari asumiga. Tõnismäe asumi pindala on 0,22 km².

Tõnismäe asum on saanud nime Lääne-Eesti viljakushaldja Tõnni järgi, kelle nimi tuleneb omakorda püha Antoniuse nimest. Enne reformatsiooni oli Eestis mitmeid Antioniuse kabeleid, millest üks asus Tõnismäel. Eri aegadel on Tõnismäge kutsutud ka muude nimedega: Antoniuse mägi, Veskimägi ja Riia mägi, Väike-Tõnismägi, Käomägi, Kukumägi. Tõnismäe nimi esineb dokumentides väga mitmesugustes variantides näiteks: Sunte Anthoniesberg (1469), St. Tonnies Berg (1654) rootsi keeles Tönnisberget (1686), 1795. aastal Tönnisberg jne.

Tõnismäe asumi tänavad

Tõnismäe asumis asuvad tänavad: Endla tänav, Hariduse tänav, Kaarli puiestee, Lõkke tänav, Pärnu maantee, Roosikrantsi tänav, Suur-Ameerika tänav, Toom Kuninga tänav, Tuvi tänav, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Veetorni tänav.

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2017	1460
2016	1429
2015	1391
2014	1404
2013	1280
2012	1241
2011	1210

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased 10–19%. Eestlasi oli asumi elanikest 50–79% .

Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2

Tõnismäe tänava hooned

Olulisemad objektid

Tõnismäel asuvad Saksamaa, Läti ja Prantsusmaa suursaatkonnad. Asumisse jäävad Ida-Tallinna Keskhaigla Tõnismäe polikliinik ja Eesti Keele Instituut. Tõnismäel asuvad Tuvi park ja Tõnismäe haljak.

Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühishoone Suur-Ameerika 1

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused

Kohaliku omavalitsuse asutustest asuvad Tõnismäel Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Ettevõtlusamet ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Haridus ja kultuur

Tõnismäel asub mitu kooli: Tallinna Prantsuse Lütseum, Tartu Ülikooli Õigusinstituut ja Tallinna Tõnismäe Reaalkool. Asumi territooriumile jäävad Eesti Rahvusraamatukogu, VAT teater ja Vene teater.

Galerii

• 
  Tõnismäe asumi piir Pärnu maantee ja Vabaduse väljaku nurgas
• 
  Roosikrantsi tänav
• 
  Tõnismäe veetorn, Tõnismäe tänaval
• 
  Tõnismäe veetorn ja Tallinna Kodunduskeskkooli õppehoone, Tõnismägi 12 ja 14

Ajalugu

Kõige vanemad kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad 1348. aastast, mil Tallinna raad andis Liivimaa ordule Toompeast lõuna ja lääne pool asunud territooriumi. Rootsi-aegsetelt plaanidelt võib näha, et asumis oli väljakujunenud tänavavõrgustik. Asumi peatänavaks oli Tõnismägi, mille ääres oli ka väike turuplats. Seal lähedal asus kiviaiaga piiratud ala, kus lihunikud said osta kokku loomi, mis olid turule toodud.

Tõnismägi oli algselt palju kõrgem mägi ja ta oli enne Tallinna linnamüüri vallikraavi ja bastionide ehitamist otseses ühenduses Toompeaga madalama, nn mäekaela (collum montis) kaudu. Tõnismäge on mitmel korral strateegilistel kaalutlustel madalamaks kaevatud (viimane suurem mahakaevamine oli 1744. aastal). Nii on tekkinud ka Hariduse tänava äärne järsak.

Repro Buddeuse joonistusest Veski Tõnismäel

Roosikrantsi tänava alguses Kaarli kiriku nurgal asus Barbara kabel, mida on esimest korda mainitud 1341. aastal. See kabel lammutati 1535. aastal, kuid sinna juurde kuulunud kalmistut kasutati matmiseks edasi. Viimased matused sellel kalmistul toimusid aastatel 1710–1712. Toompea eeslinna kinnistusraamatu järgi asus Tõnismäel, Hariduse ja Tõnismäe tänava vahel algne Vana-Kaarli kalmistu. Arheoloogiliste esemete, hauapanuste võib oletada, et põhiline matmisperiood oli kalmistul 16.–18. sajand. .

Tõnismäe eeslinn põletati maha Vene-Liivi sõja käigus.

Tõnismäe nime (St. Antonis-Berg, Антонова гора) tarvitati algselt suurema piirkonna kohta, mis ulatus praeguse Tõnismäe-nimelise tänava kõrgemast kohast Kaarli puiesteeni, Roosikrantsi tänava, Liivalaia tänava, Suur-Ameerika tänav ja Toom-Kuninga tänavani, kusjuures kahe viimase tänava poolse osa kohta kasutati ka Väikese Tõnismäe ja Käomäe nime (Klein St. Antonis-Berg, Kuckucksberg). Hiljem kinnistus Tõnismäe nimi praegusele sellenimelisele tänavale.

Rootsi ajal elas Tõnismäel rohkesti käsitöölisi ja Rootsi sõjaväelasi. 1672. aastal ehitati Tõnismäele Kreeka risti kujuline Kaarli kiriku puukirik. Kirik oli mõeldud Toompea ja Toomalevi eestlastele ja soomlastele kogudustele. 1670.–1680. aastail toimunud Tallinna linna kindlustustöödele oli toodud Soome Hämeenlinna jalaväerügemendist 1670. aastate alguses ehitustöödele kompanii jagu mehi (umbes 150 meest), kes paigutati elama eeslinnadesse. Kuninga auks hakati seda nimetama Kaarli kirikuks. 1684. aasta Toompea tulekahju järel toimusid Tõnismäe kirikus ka Tallinna toomkirik jumalateenistused ja pärast toomkiriku taastamist jäigi eesti kogudus sinna. Hoone põletasid rootslased Põhjasõja Tallinna piiramise ajal 1710. aastal maha, kui Moskva tsaaririigi väed lähenesid Tallinnale. Tõnismäe piirkond oli peale Põhjasõsõda üpris tühi ja maha jäetud, kirik ja elumajad olid rootsi sõjaväe poolt lammutatud ja põletatud. 1725. aastal ehitati praeguse Tõnismäe veetorni kohale tuuleveski, mis jäi rohkem kui sajaks aastaks oluliseks maamärgiks Tallinna linnakindlustiste ja müüride ees. Tõnismäel kiriku juures püsis Vana-Kaarli kalmistu ehk Antoniuse kalmistu. Vana-Kaarli kalmistu Tõnismäel oli kasutusel 16. sajandi II poolest kuni 1770. aastateni, mil linnades matmine ära keelati. Kaarli kiriku kalmistu Tõnismäel suleti Eestimaa kuberneri korraldusega 2. novembrist 1748. aastal ja uue kalmistu õnnistas pastor Johann Georg Tiedeböhl sisse 1748. aastal, Toomhospidali taga, sest Põhjasõja järel maha põletatud Toomhospidal oli samal kohal taastatud vaestemajana (praeguse A. Adamsoni 14 ja Eha 8 krundil. Toomkoguduse uut kalmistut hakati nimetama eeslinna uueks kirikuaiaks või uueks Kaarli kiriku (surnu)aiaks.

1782. aasta paiku ostis endise Vana-Kaarli kalmistu maa-ala maja- ja aiaplatsiks kunstkärner (ehisaednik) Wulffgen.

Tõnismägi 1876. aasta Tallinna linnaplaanil

Tallinna Ühise Haigekassa apteegi ehitamine Tõnismäele (1938)

Tõnismäe oli kuni 1870. aastani Toompea eeslinn, kus kehtis Eestimaa maaõigus. Tõnismäel oli 19. sajandi alguseks tihe hoonestus ning sinna oli rajatud ka kaks suvemõisa (Friedheim (Tuvi tänav 14b) ja Köningsthal (Toom-Kuninga tänav 20a, 20b)). Sama sajandi teisel poolel hakati uuendama Põhjasõja-järgset hoonestust. Königsdali suvemõisa teadaolev omanik oli pastor Hans Sigismund Vertaugott Lysach nimetatud Königk (1742–1800). Tema oli suvemõisa omanikuks kindlasti aastatel 1780–1788, kui ta oli Tallinna toomkoguduse abipastor. Königk-Lysarch andis suvemõisale nime Königsthal (Kuningaorg). Sama nimi kinnistus ka mõisat läbivale vanale Rootsi-aegsele teele, mida varem nimetati saksakeelse nimega Väike-Wittenhoffi tänavaks (Kleine Wittenhofsche Strasse) sellest põhja pool kulgeva Wittehofi (praegune Endla tänav). Königsthali suvemõisa aiad ja mõned hooned asusid ka Toom-Kuninga tänava idaküljel Veetorni tänavast kuni Suur-Ameerika tänavani. Seal olid aiad terrasside ja treppidega, kolm nn avaliku lustihoonet (aiapaviljoni). Königi maja ja aiaplatsi ostis kolleegiumi registraator ja Eestimaa kroonupalati raamatupidaja August Leopold Wagner (surnud 1830), kellest sai hiljem Kadrioru lossi kastellaan. Wagneri järel omandas suvemõisa apteeker Ernst August (kinnisturaamatus Friedrich August) Bienert (1773–1858) ja teisele poole Toom-Kuninga tänavat jäänud endise Königsthali suvemõisa nimetati, omanike järgi Bienerti suvemõisaks (1827–1874).

Königsthali suvemõisa idapiiril oli ilmselt teine vana Rootsi-aegne tee, mis kulges praeguse Toom-Kuninga ja Veetorni tänava ristil asuvast väikesest platsist lõunasse kuni Suur-Ameerika tänavani. Tee asus praeguse Tuvi pargi läänepiiril. Nimetu tänav kadus 19. sajandi algul, kuid pargiteena oli teatud määral jälgitav veel 1970. aastatel. Teisel pool seda teed, praeguse Tuvi pargi maa-alal asus Friedenheimi suvemõis.

Aastatel 1875–1878 jagati Endla, Toomkuninga, Lõkke tänava vaheline kvartal jaotati 11 väiksemaks kinnistuks, mis seejärel ka hoonestati.

1904. aastal rajati Tõnismäele Greiffenhageni haigla (Roosikrantsi 2), milles hakati Eestis esimesena tegema röntgenläbivalgustust ja röntgenravi. Asumis tegutses aastatel 1977–1994 Seppo kliinik.

Oma märgi jättis Tõnismäele Pätsi-aegne 1930. aastate teise poole hoogne linnaruumi arendamine, millega võeti suund ehitada Tallinn esinduslikuks pealinnaks. Roosikrantsi-Hariduse tänava ja Pärnu maantee vaheline kvartal Tõnismäel oli üks väheseid, mis esindustraditsionalismi vaimus kompaktselt välja suudeti ehitada.

Tõnismäel asus 1945. aastast Vabastajate väljak, koos Igavese tule ja pronkssõduri monumendiga, mille teisaldamisega 2007. aastal Kaitseväe kalmistule kaasnesid aprillirahutused Tallinnas.

1993. aastal valmis Tõnismäel Eesti Rahvusraamatukogu hoone, millel on kaheksa korrust (neist kaks maa all).

Galerii

• 
  Pärnu mnt 51
• 
  Kino Kosmos (1964)
• 
  Pioneeride Palee postkaart (1953)
• 
  Tõnismägi 3, kinnistu nr 275. Zoege v. Manteuffeli kinnisvara (1936)
• 
  Endla tänav, vaade Tõnismäe poolt (1968)
• 
  Tõnismäe veetorn ja Tallinna Kodunduskeskkooli õppehoone, Tõnismägi 12 ja 14

Vaata ka

• Tõnismägi kõrgendik Tallinna Kesklinnas

Välislingid

• Robert Nerman, Kirikud, kabelid ja kalmistud Tõnismäel
• Mari Kodres, Tõnismäe veetorn ootab uut asjalikku üürnikku, Eesti Päevaleht, 2. september 2009
• Aleksander Loit, Inimene ja mägi, Tuna 2003/4
• KÄOMÄGI, linnaarhiiv.wordpress.com, 20 juuni 2017 (vaadatud 22.09.2020)