Antoniuse kalmistu (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia

Antoniuse kalmistu oli kalmistu Tõnismäel Tallinnas.

Tõnismäel oli vähemalt osaliselt linna kasutuses surnuaed olemas juba enne 1348. aastat, seega enne linnasarase jagamist ja Toomsarase teket. Arvatavasti tekkis surnuaed Tõnismäe kõrgemas osas asunud pühaks peetud tammesalu juurde. Kalmistu ulatusest pole kindlaid teateid.

Kalmistul võis juba siis olla mingi kabel, kuid pole teada, kas see algselt oli pühitsetud Antoniusele. Varasema kabeli kuju kohta pole mingeid teateid, seal võis kabelihoone asemel ka lihtsalt rist olla. Võimalik, et erinevates kohtades olid erinevad ehitised.

Ebaselge on Antoniuse ja lähedalasunud Barbara kalmistu kasutamise erinevus. Arvatavasti oli esimene Toomalevi ja ümbruskonna külade kalmistu, teine aga linnaeestlaste ja Tallinnale kuuluvate külade matmispaik.

Tõenäoline on kalmistu kasutamine suurte nälja- ja katkuohvrite matmispaigana: 17. sajandi alguse katku, 1695–1697. aasta ikaldustele järgnenud nälja ning Vene vägede Tallinna vallutamise järel aastatel 1710–1712 taaspuhkenud katku ohvrite jaoks.

Vene keisrinna Katariina II 1772. ja järgnevate aastate ukaasidega keelati asustuse lähedal olevatele kalmistutele matmine, millega arvatavasti lõppes ka matmine Antoniuse kalmistule. Praegu on kalmistu ala valdavalt hoonestatud.

Väljakaevamised[muuda | muuda lähteteksti]

Antoniuse kalmistu alal (Tõnismäe tänava endise Haridusministeeriumi hoone lõunaküljel) viidi 2003. aastal läbi arheoloogilisi väljakaevamisi Kaarel Jaanitsa juhtimisel.

Juulis 2018 Tõnismäe 11a /Pärnu maantee 44 krundil ehitustööde läbiviimisel viidi läbi päästekaevamised[1], välitööd tõid välja üle 500 (teistel andmetel ligi 550 luustikku).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]