Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti valitsusasutusest; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit Majandusministeerium (üldmõiste)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi logo.png
Logo
Ühisministeeriumi hoone.jpg
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hoone Tallinnas Suur-Ameerika 1
Asutatud 1993
Asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Allorganisatsioonid Riigi Infosüsteemi Amet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Transpordiamet
Eelarve maht 1,05 miljardit (2021)
Veebileht https://www.mkm.ee/

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Eesti valitsusasutus, mis teostab riigivõimu majandus- ja sidevaldkonnas. Selle eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks läbi riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise. Ministeeriumi juhivad alates 26. jaanuarist 2021 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister (praegune Taavi Aas) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (Andres Sutt).

Ministeeriumi moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastal liideti vähenenud valitsemisalaga Majandusministeerium Teede- ja Sideministeeriumiga, uueks nimeks sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002 määrusega nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" pandi ministeeriumile uued ülesanded riigi majanduse arendamiseks.

Taasiseseisvumise järel on Eesti Vabariigi majandusministriteks, majandus- ja kommunikatsiooniministriteks, majandus- ja taristuministriteks ning väliskaubandus- ja ettevõtlusministriteks olnud Toomas Sildmäe, Toivo Jürgenson, Andres Lipstok, Mart Opmann, Jaak Leimann, Mihkel Pärnoja, Henrik Hololei, Liina Tõnisson, Meelis Atonen, Andrus Ansip, Edgar Savisaar, Juhan Parts, Urve Palo, Anne Sulling, Kristen Michal, Liisa Oviir, Kadri Simson, Rene Tammist, Taavi Aas, Marti Kuusik, Kert Kingo, Kaimar Karu, Raul Siem ja Andres Sutt.

Valitsemisvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on:

Valitsemisala[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsemisala kujundamisel on võetud arvesse koondada kokku ning integreerida omavahel nii majandustegevust kui ka kommunikatsiooni suunavad ametid, inspektsioonid ning muud riigi- ja sihtasutused.

MKM osakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Riigi infosüsteemide osakond
  • Energeetika osakond
  • Avalike suhete osakond
  • Ehitus- ja elamuosakond
  • Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond
  • Infotehnoloogia osakond
  • Infoühiskonna teenuste arendamise osakond
  • Kriisireguleerimise osakond
  • Lennundus- ja merendusosakond
  • Majandusarengu osakond
  • Personaliosakond
  • Sideosakond
  • Siseauditi osakond
  • Siseturuosakond
  • Teede- ja raudteeosakond
  • Transpordi arengu ja investeeringute osakond
  • Välisvahendite osakond
  • Õigusosakond
  • Üldosakond
  • Ohutusjuurdluse Keskus
  • Eesti Arengufond
Ametid
MTÜ-d
  • MTÜ Eesti Standardikeskus
  • MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee
Sihtasutused

Riigi osalusega äriühingud[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu 1918–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Majandusministeerium
Majkommmin.jpg
Majandusministeeriumi endine asukoht aadressil Harju tänav 11, Tallinn
Asutatud 1929, 1993
Tegevuse lõpetanud 1940, 2002
Allorganisatsioonid

Tegelikult alustati tööd 1918. aasta novembris, mil Eesti Ajutine Valitsus asus kujundama riigiaparaati. Eesti Vabariigi algusaastatel juhtisid riigi majandust mitu ministeeriumi, kuigi täitsid sarnaseid funktsioone. 1918. aastal loodi Kaubandus- ja Tööstusministeerium, Põllutööministeerium, Toitlustusministeerium ning Teedeministeerium.

1918–1919 olid Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Teedeministeerium, 1922–1923 Rahaministeerium ning Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning 1923–1929 Kaubandus- ja Tööstusministeerium.

19. märtsil 1929 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadus täpsustas ministeeriumide ülesandeid. Endiste Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Rahaministeeriumi liitmisel loodi Majandusministeerium.

Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmani teise valitsuse ja 1932. aasta novembrini Kaarel Eenpalu esimese valitsuse majandusminister.

Majandusministeerium koosnes järgmistest struktuursetest osadest: Kantselei, Tööstusosakond, Kaubandusosakond, Mäeosakond ja Riigikassa (Eelarve ja Laenude Ametiks ning Riigi Keskarvepidamine). 1930. aastal ühendati kaubandus-, tööstus- ja mäeosakonnad Kaubandus-Tööstusosakonnaks (mille allüksusteks olid Kaubandusamet, Tööstus- ja Mäeamet ning Patendiamet), Riigikassa nimetati MM Rahandusosakonnaks (allüksuseks oli Eelarve ja Laenude Amet). 1931. aastal asutati Rahandusosakonna Eelarve ja Laenude Ameti asemele Eelarve Büroo, Laenude Büroo ja Riigi Keskarvepidamise Büroo. 1933. aastal jaotati Kaubandus-Tööstusosakond Kaubandusosakonnaks ja Tööstusosakonnaks. Tööstusosakonna allüksusteks olid nüüd Tööstusamet, Mäeamet ja Patendiamet. 1938. aastal nimetati Kantselei Üldosakonnaks, Maksude Valitsus nimetati Majandusministeeriumi Maksude Talituseks[1]. MM Maksude Valitsuse loomiseks liideti juba 1930. aasta jaanuaris-veebruaris seni iseseisvad kesksed maksuasutused üheks MM Maksude Valitsuseks. Senistest maksujaoskondadest ning aktsiisiinspektsioonidest ja -jaoskondadest moodustati 12 maksuametit. Maksude Valitsusse kuulus ka toll, kuid Tolliametite arv ja piirkonnad ning piiritusemonopol koos riigi viinatehaste ja piirituseladudega jäid muutmata.

1940. aastast olid MM Tööstusosakonna allüksusteks Tööstus-Kaubanduse Büroo, Mäeamet, Patendiamet, Tehniline Büroo ja Tööstusvarustuse Büroo. Kaubandusosakonna koosseisus loodi samast kuupäevast Sisekaubanduse Büroo, Väliskaubanduse Büroo ja Hindade Büroo. 1940. aasta kevadel ja suvel loodi veel Sõjaohukindlustuse Komitee, Riigiettevõtete Osakond ning Hindade Inspektuur.

Majandusministeeriumi kaudu allusid Vabariigi Valitsusele järgmised riigi ettevõtted: Pikalaenu Pank, Eesti Maapank, Riigi Trükikoda, Riigi Põlevkivitööstus, Riigi Turbatööstus, Kopli Kinnisvaravalitsus.

Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel.

Majandusministeerium[muuda | muuda lähteteksti]

ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21.12.1989 seaduse alusel likvideeriti ENSV Riiklik Plaanikomitee ja selle baasil moodustati Majandusministeerium. 21. juunil 1990 kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti Vabariigi Majandusministeerium põhimäärus. MM oli riigivalitsemise keskorgan, kes teostas Eesti Vabariigi Valitsuse majanduspoliitikat. Majandusministeeriumi põhiülesanded on majandusreformi, majanduspoliitika ja majanduse arengu kavandamine ja ellurakendamise suunamine ning majanduse riikliku reguleerimise korraldamine ja koordineerimine[2]. Majandusministeeriumi juhis Eesti Vabariigi majandusminister, 1990–92 oli majandusminister Jaak Leimann.

1990. aastal moodustati Eesti Arvutustehnika ja Informaatika Teadus-Tootmiskoondise baasil moodustati Majandusministeeriumi Infokeskus, kes tegutses kui Eesti Vabariigi õigusaktide registri pidaja[3]. Alates 01.09.1991 moodustati EV Majandusministeeriumi Infokeskuse baasil riigiettevõte Riigiarvutuskeskus. Vabariigi Valitsuse määruse nr 356, 29.12.1992 kohaselt reorganiseeriti Majandusministeerium ja Rahandusministeerium alates 04.01.1993 Rahandusministeeriumiks[4].

Taasiseseisvunud Eesti valitsusreformi käigus 1993. aasta veebruaris loodi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi, Ehitusministeeriumi ja Kaubandusministeeriumi liitmise teel Majandusministeerium.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]