Pronksiööna tuntakse 2007. aasta 26. kuni 29. aprillini peamiselt Tallinnas ja vähemal määral mujal Eestis toimunud tänavarahutusi. Rahutuste ajendiks olid 26. aprillil Tõnismäe haljakulpronkssõduri juures tehtud ettevalmistused sinna 1945. aastal maetud punaarmeelaste säilmete arheoloogilise väljakaevamise ja identifitseerimise alustamiseks. Säilmete väljakaevamine ja identifitseerimine pidi algama 27. aprillil kell 10, kuid lükati rahutuste tõttu edasi.
Üks rahutuste korraldajaist Dmitri Linter kuulutas Venemaa telekanalile 26. aprilli hommikul, veel enne aprillirahutusi, et Eesti seisab kodusõja lävel, ja andis mõista, et paari päeva pärast näeb maailm hoopis teistsugust Eestit teiste valitsejatega.[1] Kivid hakkasid politsei pihta lendama kohe, seetõttu politsei mässulised laiali ajaski.[viide?] Tänavarahutustel osalenutest olid 1/3 Eesti kodanikud, ülejäänud ilma kodakondsuseta ja Venemaa kodakondsusega inimesed. Enne rahutusi kasvas hüppeliselt Venemaalt Eestisse saabunute arv, rahutuste ajal ei lastud riiki Venemaalt bussidega tulevaid aktiviste.
Pronksiöö korraldajate (Dmitri Linter, Dimitri Klenski, Maksim Reva, Mark Sirõk) üle peetud kohtuprotsessil selgus, et aktsiooni oli hakatud ette valmistama vähemalt aasta varem, toetust saadi Venemaa Riigiduuma mõnedelt liikmetelt, kavas oli jõuline aktsioon ja selle näitamine rahvusvahelistes teleuudistes.
Vastu korraldajate ootusi näitasid rahvusvahelised teleuudised hoopis käest läinud jõukude vägivallatsemist Tallinna tänavail: kioskite purustamist ja paljaksröövimist, akende lõhkumist jne.
Venemaa Föderatsioon reageeris sündmustele pealtnäha kummaliselt, sundides ärimehi koomale tõmbama kaubatransiiti läbi Eesti sadamate. Selle tagajärjel kahekordistus kaubaveo maht Ust-Luga sadamas, mille võimsused olid seni täielikult kasutamata.
Valdavas osas vene keelt kõnelevad, määratlemata kodakondsuseta, pikka aega Eestis elanud isikud olid juba varem protesteerinud mälestusmärgi teisaldamise ja säilmete ümbermatmise vastu. 26. aprilli hilisõhtul kogunes Tõnismäe haljaku juurde suurem hulk meeleavaldajaid. Avaldati meelt Eesti riigi, peaminister Andrus Ansipi ja valitsuse vastu, põletati Eesti lippe. Rünnati politseiüksusi, lõhuti autosid, rebiti maha trammiliine, purustati aknaid ning süüdati ja rööviti kauplusi Tallinna kesklinnas.
26. aprilli õhtul ja ööl vastu 27. aprilli vandaalitses ja rüüstas ligi 1500 inimest Tallinna kesklinnas organiseeritult kauplusi, kioskeid, toitlustus- ja meelelahutuskohti.
Vigastada sai 44 meeleavaldajat ja 13 politseinikku. Rahutuste käigus toimus meeleavaldajate omavahelisi arveteõiendamisi, mille käigus sai vähemalt kaks vene rahvusest inimest pussihaavu ning üks nendest (Dmitri Ganin) suri haiglas. Üle 200 inimese peeti kinni. Materiaalsete kahjude suurus oli esialgsetel hinnangutel 20 miljonit krooni.
Alates 27. aprilli õhtust sagenesid rünnakud Eesti valitsuse veebisaitide vastu. Rünnati ka Reformierakonna veebilehte, kuhu riputati üles justnagu Andrus Ansipi venekeelne vabandus.[2]
28. aprilli hommikul hinnati kahe öö kahjustusi esialgu 50 miljonile kroonile. Tõnismäel alustati väljakaevamisi. Õhtul kella 18-st kehtestati üle-eestiline alkoholimüügi keeld kuni 3. maini.
Nelja päeva jooksul käis kinnipidamiskambritest läbi ligi tuhat inimest. Vahi alla võeti 50 inimest, neist 23 Eesti kodanikku, 21 kodakondsuseta isikut, 1 Leedu kodanik, 1 Venemaa Föderatsiooni kodanik; ülejäänud isikute kodakondsuse kohta esialgu andmed puudusid. Prokuratuur algatas 29 kriminaalasja ning kahtlustas 300 isikut.
Kolme päeva jooksul hukkus Tallinnas üks ja viga sai 156 inimest, neist 58 28. aprilli jooksul.
Ööl vastu 29. aprilli teatati Ida-Virumaal 13 kannatanust, Tallinnas oli kannatanuid kaks. Politseinikud sel ööl viga ei saanud.
Ööl vastu 30. aprilli rüüstamisi ning laiaulatuslikke vandalismiakte ei toimunud. Politsei pidas kinni 125 inimest, neist 45 Tallinnas ning 80 Narvas ja Jõhvis. Levitati mitmesuguste üleskutsetega lendlehti. Sillamäel purustati asutuste aknaklaase. Lasnamäe linnaosas Jüriöö pargis peksti puruks 15 maaprožektorit ja kahjustati värviga kõigi Teises maailmasõjas langenute monumendi sõdurikiiver. Tekitatud kahju suurus oli umbes 150 000 krooni.
Eesti
Meediafailid Wikimedia Commonsis
