Rudolf Johannes Paris
| Rudolf Paris | |
|---|---|
| Sünninimi | Rudolf Johannes Paris |
| Sündinud |
24. september 1896 Pangodi vald, Tartumaa |
| Surnud |
21. november 1973 Freudenstadt (Schwarzwald), Saksamaa |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | graafik |
Rudolf Johannes Paris (24. september 1896 Pangodi vald, Tartumaa – 21. november 1973 Freudenstadt (Schwarzwald), Saksamaa) oli Eesti kunstiajaloolane, -kriitik ja graafik.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Rudolf Johannes Paris oli talupidaja poeg.[1]
Lõpetas 1918 Tartu Kommertskooli, õppis 1916–1919 Tartus Konrad Mäe ateljees maalimist, 1919–1922 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maalimist ja graafikat, 1922–1925 jätkas õpinguid välismaal, peamiselt Weimaris Bauhausis, kus lõpetas seinamaali osakonna. Omandas hariduse kunstiajaloo alal, õppides 1919–1921, 1927–1931 Tartu Ülikoolis ja 1931 ka Helsingi Ülikoolis. Kuulus 1919 Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonda. Oli 1920–1922 Postimehe kunsti- ja karikatuuriosakonna juhataja, 1925–1929 Pallase maali- ja analüütilise joonistamise õppejõud, 1932–1934 "Eesti entsüklopeedia" kunstiosakonna toimetaja ja kaasautor, 1935–1940 Riikliku Propaganda Talituse nõunik, ühtlasi 1938–1939 ajakirja Varamu kunstiosakonna toimetaja. Läks 1941 Saksamaale. Elas Freudenstadtis, kus tegutses kunstniku ja kunstikriitikuna, pidas sidet eesti kunstnikega Rootsis, tegi kaastööd ajakirjadele Tulimuld ja Mana.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurinud baltisaksa ja eesti kunsti ajalugu 19.–20. sajandil, avaldanud monograafilisi käsitlusi eesti kunstnikest, ülevaateid rahvusliku kunsti arengust ja ainestikust, loonud kunstiterminoloogia leksikoni. Oli ka tegevkunstnik, loonud joonistusi, akvarelle, karikatuure, raamatuillustratsioone. Umbes 20 teaduspublikatsiooni.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vennad olid keemiaprofessor dr. August Paris, rohuteadlane ja Tartu Ülikooli apteegi juhataja Hermann Paris ja õigusteadlane Eduard Paris. Õde Julie töötas hambaarstina.[2] Tema vennatütar oli kunstiajaloolane Olga Berendsen.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Konrad Mägi. Tartu, 1932
- Talumööbel. Tartu, 1933
- Rahvuslik ainestik eesti 19. sajandi maalikunstis. // EÜS-i album X. Tartu, 1934
- Kunstiühing "Pallas" (kaasautor). Tartu, 1934
- Uuem eesti kunst. Äärjooni eesti maali- ja raidkunsti arengust XIX ja XX sajandil. Tartu, 1935 (selle täiend pr-keelne väljaanne: L'art estonien: peinture, sculpture, arts appliqués. Tartu, 1935)
- Voldemar Mellik. // Varamu (1938) 2
- Ado Vabbe. // Varamu (1939) 6
- Eduard Viiralt 1898–1954. Stockholm, 1964
- Kunsti leksikon. Stockholm, 1986 (trükki toim. Eevi End)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- AAUT II, 7
- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 371–372
- EE 14, 358–359
- TÜ ajalugu III, 100
- ETVpK, 88
- Paris, R. Mana kunstiankeet. // Mana (1960) 2/3
- Välis-Eesti kunstnikke. Rooma-Toronto, 1980, 137–138.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.