Voldemar Mellik

Allikas: Vikipeedia
Voldemar Mellik
Sünninimi Voldemar Melnik
Sünniaeg 11. mai 1887
Purtse
Surmaaeg 24. november 1949
Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala kujur ja pedagoog
Kunsti õppinud Stieglitzi kunsttööstuskool, Peterburi kunstiakadeemia
Friedrich Robert Faehlmanni monument Tartus.
Kujur Voldemar Mellik, 1930.

Voldemar Mellik (1938. aastani Voldemar Melnik; 11. mai 1887 Purtse24. november 1949 Tallinn) oli eesti kujur ja pedagoog.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar Mellik sündis külakooliõpetaja perekonnas. Ta õppis aastatel 18951898 Purtse külakoolis, seejärel kuni 1904. aastani Narva linnakoolis. Aastal 1906 lõpetas ta Narva Poeglaste Gümnaasiumi õpetaja kutsega ning asus tööle Purtse külakoolis.

Aastal 1907 asus ta õppima Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis, alates 1911. aastast õppis kujurite Matvei Tšižovi ja N. Arlamovi ateljees ning sai 1914. aastal modelleerimise alase rakenduskunstniku ja joonistusõpetaja diplomi. Järgneva aasta veetis ta vabakuulajana Peterburi kunstiakadeemia juures ja tegutses vabakunstnikuna. Aastal 1918 asus Mellik elama Eestisse, kus töötas kuni 1921. aastani Eesti Noorsoo Kasvatusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, Reaalkoolis ja Õpetajate Seminaris joonistusõpetajana, seejärel käis koos Konrad Mäega Lääne-Euroopa kunstieluga tutvumas.[1]

Aastatel 19201935 õpetas ta vaheajaga Pallases ja Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuri ja joonistamist. Oli 1920. aastast kunstiühing Pallase liige (1924 esimees), aastast 1938 Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse peasekretär ja sihtkapitali nõukogu liige. 1934. aastal Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi esimees.19401941 Jaan Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti Kooli õppejõud, 19421943 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli direktor ja õppejõud ning 19441949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, alates 1945. aastast joonistuskateedri juhataja.[1]

Skulptuuriloomingu kõrval on Mellikul tähtis osa eesti kunsti arengus pedagoogina, olles muuhulgas realistliku joonistamiskooli juurutajaks.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Arhitektid Ants Mellik ja Tõnu Mellik olid Voldemar Melliku pojad.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar Mellik viljeles portreed, monumentaalskulptuuri, vabaplastikat, ka keraamikat ja klaasehistööd. Materjalidest eelistas ta graniiti ja pronksi. Ta tegi palju mälestusmärke ja hauasambaid. Tema loomingu kõrgaeg langeb 1930ndatesse, mil temalt valmis terve rida graniidist aktiskulptuure.[2]

Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti monumentaalkunstis. Tema "Põlevkivikaevur" sai 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel grand prix.[3] Ta on loonud mitmeid hauamonumente ja 12 Vabadussõja mälestussammast üle Eesti.[3] Üheks tema tuntumaks tööks on kindlasti Viru väljaku haljasalal asuv purskkaevuskulptuur "Poisid kalaga" (1945).

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EKABL, lk 308
  2. Mari Pill, Eesti 1930. aastate kunst, Sirp ja Vasar, 6.08.1976
  3. 3,0 3,1 3,2 Mellik, Voldemar – skulptor

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]