Voldemar Mellik
| Voldemar Mellik | |
|---|---|
| Sünninimi | Voldemar Melnik |
| Sünniaeg | 11. mai 1887 |
| Sünnikoht | Purtse |
| Surmaaeg | 24. november 1949 |
| Surmakoht | Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Tegevusala | skulptor ja pedagoog |
| Kunsti õppinud | Stieglitzi kunsttööstuskool, Peterburi kunstiakadeemia |
Voldemar Mellik (1938. aastani Voldemar Melnik; 11. mai 1887 Purtse – 24. november 1949 Tallinn) oli eesti skulptor ja pedagoog.[1]
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Voldemar Mellik sündis külakooliõpetaja perekonnas. Ta õppis aastatel 1895–1898 Purtse külakoolis, seejärel kuni 1904. aastani Narva linnakoolis. Aastal 1906 lõpetas ta Narva Poeglaste Gümnaasiumi õpetaja kutsega ning asus tööle Purtse külakoolis.
Aastal 1907 asus ta õppima Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis, alates 1911. aastast õppis skulptorite Matvei Tšižovi ja N. Arlamovi ateljees ning sai 1914. aastal modelleerimise alase rakenduskunstniku ja joonistusõpetaja diplomi. Järgneva aasta veetis ta vabakuulajana Peterburi kunstiakadeemia juures ja tegutses vabakunstnikuna. Aastal 1918 asus Mellik elama Eestisse, kus töötas kuni 1921. aastani Eesti Noorsoo Kasvatusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, Reaalkoolis ja Õpetajate Seminaris joonistusõpetajana, seejärel käis koos Konrad Mäega Lääne-Euroopa kunstieluga tutvumas.[1]
Aastatel 1920–1935 õpetas ta vaheajaga Pallases ja Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuri ja joonistamist. Oli 1920. aastast kunstiühingu Pallas liige (1924 esimees), aastast 1938 Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse peasekretär ja sihtkapitali nõukogu liige. 1934. aastal Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi esimees.1940–1941 Jaan Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti Kooli õppejõud, 1942–1943 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli direktor ja õppejõud ning 1944–1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, alates 1945. aastast joonistuskateedri juhataja.[1]
Skulptuuriloomingu kõrval oli Mellikul tähtis osa eesti kunsti arengus pedagoogina, muuhulgas realistliku joonistamiskooli juurutajana.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Arhitektid Ants Mellik ja Tõnu Mellik olid Voldemar Melliku pojad.[1]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Voldemar Mellik viljeles portreed, monumentaalskulptuuri, vabaplastikat, ka keraamikat ja klaasehistööd. Materjalidest eelistas ta graniiti ja pronksi. Ta tegi palju mälestusmärke ja hauasambaid. Tema loomingu kõrgaeg langeb 1930ndatesse, mil temalt valmis terve rida graniidist aktiskulptuure.[2]
Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti monumentaalkunstis. Tema "Põlevkivikaevur" sai 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel grand prix.[3] Ta on loonud mitmeid hauamonumente ja 12 Vabadussõja mälestussammast üle Eesti.[3] Seal hulgas Tudulinna Vabadussõja mälestussammas (1922), Lüganuse Vabadussõja mälestussammas (1923), Vaivara Vabadussõja mälestussammas (1924), Haapsalu Vabadussõja mälestussammas (1924), Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas (1924), Äksi Vabadussõja mälestussammas (1925), Rõuge Vabadussõja mälestussammas (1926), Kursi Vabadussõja mälestussammas (1926).[4] Üheks tema tuntumaks tööks on kindlasti Viru väljaku haljasalal asuv purskkaevuskulptuur "Poisid kalaga" (1945).
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Friedrich Robert Faehlmanni monument
- Kursi Vabadussõja mälestussammas
- Otepää Vabadussõja mälestussammas
- Narva Vabadussõja mälestussammas
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
Olaf Karro hauasammas Hiiu-Rahu kalmistul
Jaan Kiige hauasammas Hiiu-Rahu kalmistul
