Karl Pärsimägi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karl Pärsimägi
Karl Pärsimägi. Autoportree kübaraga (Portree). 1931..jpg
Autoportree kübaraga (Portree). 1931
Sünniaeg 11. mai 1902
Võrumaa, Eesti
Surmaaeg 27. juuli 1942
Oświęcim
Rahvus eestlane
Tegevusala maal, joonistamine
Kunsti õppinud kõrgem kunstikool "Pallas"
Tuntud teoseid Interjöör Autoportree pärlitega

Karl Pärsimägi (11. mai 1902 Võrumaa, Oe küla, Sika talu – 27. juuli 1942 Oświęcimi koonduslaager) oli eesti maalikunstnik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit talupoja perekonnast. 17-aastasena astus ta 1919. aastal vastavatud Pallase kunstikooli. Õppis esialgu Konrad Mäe, seejärel Nikolai Triigi ja hiljem Ado Vabbe käe all. 1923. aasta kevad-suvel tegi ta Anton Starkopfi juhtimisel õppereisi Saksamaale.

1937. aasta Postimehest võib lugeda teadet, et neli Tartu kunstnikku, teiste hulgas Karl Pärsimägi, sõidavad üheks kuuks Pariisi. Ilmselt oli tal siiski algusest peale plaan jääda suurlinna kauemaks, mida võimaldas õppimine ja ahjukütjatöö kunstikoolis Académie de la Grande Chaumière.[1] Majanduslike raskuste kiuste töötas kunstnik pingeliselt ning esitas 1939. aastal oma loomingu esimese kokkuvõtte Tallinna Kunstihoones nn kuue kunstniku näitusel.

Hoolimata katseist kodumaale tagasi pöörduda jäi kunstnik II maailmasõja sündmustele jalgu, paigutati 1941. aastal, Prantsusmaa okupeerimise järel Drancy koonduslaagrisse, seal aga Oświęcimi, kus ta 1942. aastal hukati.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastate keskel harrastas muidu maalijana tegutsenud Pärsimägi puulõiget, ka värvilist ning värvisäravaid monotüüpiaid.[2]

Pariisi perioodil avaldas Pärsimäele tugevat mõju Henri Matisse ja Paul Cézanne'i hilislooming. Pärsimäe akvarellid on suureks kontrastiks tema jõulise joone ja koloriidiga maalidele. Akvarellid on maalitud õrnades ja pehmetes toonides, nagu pintsel oleks vaevalt värvi ja paberit puudutanud. Linnavaadete puhul köitsid teda Pariisi tuntuimad paigad ja ehitised, nii-öelda turismiobjektid. Maalitud seeria on jäädvustatud ühest ja samast paberiplokist tõmmatud lehtedele, mille Pärsimägi hiljem oma kodumaale saatis. Näib, et tema taotluseks oli jagada kodustega oma reisimuljeid ja Pariisi õhku, mille kiireks jäädvustamiseks oli akvarell sobivaim tehnika.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kerttu Männiste, näituse "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades" saatetekst, 2016
  2. Mai Levin. Pariisi õhk. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]