Karl Pärsimägi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karl Pärsimägi
Karl Pärsimägi. Autoportree kübaraga (Portree). 1931..jpg
"Autoportree kübaraga" ("Portree"). 1931
Sünniaeg 11. mai 1902
Sünnikoht Võrumaa, Eesti
Surmaaeg 27. juuli 1942
Surmakoht Oświęcim
Rahvus eestlane
Tegevusala maalimine, joonistamine
Kunsti õppinud Kõrgem Kunstikool Pallas
Tuntud teoseid "Interjöör", "Autoportree pärlitega"

Karl Pärsimägi (11. mai 1902 Võrumaa, Oe küla, Sika talu – 27. juuli 1942 Oświęcimi koonduslaager) oli eesti maalikunstnik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Pärsimägi oli pärit talupoja perekonnast. 1919. aastal astus ta 17-aastasena vastavatud Kunstiühingu Pallas kunstikooli. Ta õppis esialgu Konrad Mäe, seejärel Nikolai Triigi ja hiljem Ado Vabbe käe all. 1923. aasta kevad-suvel tegi ta Anton Starkopfi juhtimisel õppereisi Saksamaale.

1937. aasta Postimehest võib lugeda teadet, et neli Tartu kunstnikku, teiste hulgas Karl Pärsimägi, sõidavad üheks kuuks Pariisi. Ilmselt oli tal siiski algusest peale kavatsus jääda sinna kauemaks, mida võimaldas õppimine ja ahjukütjatöö kunstikoolis Académie de la Grande Chaumière.[1] Majanduslike raskuste kiuste töötas kunstnik pingeliselt ning esitas 1939. aastal oma loomingu esimese kokkuvõtte Tallinna Kunstihoones nn kuue kunstniku näitusel.

Hoolimata katseist kodumaale tagasi pöörduda jäi kunstnik II maailmasõja sündmustele jalgu. 1941. aastal Pärsimägi arreteeriti Gestapo poolt ning ta viidi Drancy koonduslaagrisse, sealt aga Oświęcimi koonduslaagrisse. Tema arreteerimise põhjuste kohta ei ole kindlat informatsiooni. Ta ei olnud juut, kuid ta võis proovida aidata mõnda juudist sõpra või kuuluda Prantsuse vastupanurühma, samuti võis põhjuses olla seksuaalne orientatsioon[viide?]. Kunstiloolane Mai Levin on nimetanud vahistamise põhjusena NSV Liidu kui Saksamaale vaenuliku riigi kodakondsust[2]. Pärsimägi hukati järgmisel aastal.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastate keskel harrastas muidu maalijana tegutsenud Pärsimägi puulõiget, ka värvilist ning värvisäravaid monotüüpiaid.[3]

Pariisi perioodil avaldas Pärsimäele tugevat mõju Henri Matisse'i ja Paul Cézanne'i hilislooming, teda on nimetatud "Tartu Matisse'iks"[2]. Pärsimäe akvarellid on suureks kontrastiks tema jõulise joone ja koloriidiga maalidele. Akvarellid on maalitud õrnades ja pehmetes toonides, nagu pintsel oleks vaevalt värvi ja paberit puudutanud. Linnavaadete puhul köitsid teda Pariisi tuntuimad paigad ja ehitised, nii-öelda turismiobjektid. Maalitud seeria on jäädvustatud ühest ja samast paberiplokist tõmmatud lehtedele, mille Pärsimägi hiljem kodumaale saatis. Näib, et tema taotluseks oli jagada kodustega reisimuljeid ja Pariisi õhku, mille kiireks jäädvustamiseks oli akvarell sobivaim tehnika.[1]

Lühikeseks jäänud elule vaatamata on Karl Pärsimäe loomingupärand ulatuslik. 1966. aastal ilmunud näitusekataloogis fikseeris kunstiteadlane Eha Ratnik üle 500 Pärsimäe teose, mille hulgas oli maale, akvarelle, joonistusi, monotüüpiaid ja puulõikeid.[2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kerttu Männiste, näituse "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades" saatetekst, 2016
  2. 2,0 2,1 2,2 Mai Levin Vanu fotosid vaadates Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10
  3. Mai Levin. Pariisi õhk. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]