Ernst Hallop
Ernst Hallop (31. märts 1908 Gattšina – 6. oktoober 1980 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Ta sündis Gattšinas aedniku perekonnas. I maailmasõja puhkedes asus perekond elama Kasaritsa. Ta lõpetas Võru poeglaste eragümnaasiumi, õppis aastast 1926 1928. aastal asus ta õppima Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (peamiselt Ado Vabbe juhendamisel), lõpetas selle aastal 1934. Aastatel 1935–1937 täiendas end Inglismaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning Põhja- Aafrikas.
1930. aastate lõpus tegutses ta vabakunstnikuna Võrus, kus töötas ka (1937-1942) Võru "Kandles" dekoraatorina. 1940. aastal võeti vastu Kunstnike Liitu. 1941. aastal töötas Tallinna kinostuudios. Samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus ta oli ehituspataljonis; aastatel 1942–1943 oli ta Tšeljabinskis kunstnik. Aastatel 1943–1945 oli ta Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu käsutuses, olles algul Moskvas, hiljem Tallinnas Kinofikatsiooni Valitsuse juhataja. Aastast 1945 tegutses ta jälle vabakunstnikuna.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Põhiliselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud kunstnik on palju maalinud Lõuna- Eestis. Eriline koht tema loomingus on Võrumaa looduse kujutamisel, sest Võrumaal möödus ka kunstniku lapsepõlv. Tema Suure Isamaasõja ajal maalitud teoseid leidub Tšeljabinski muuseumis. Kunstnik oli kirglik rännumees, ta on käinud Siberis, Kaug-Põhjas, Karjalas, Kaspia rannikul ja Gruusias.
1976. aastal valmisid tal "Solovetsi klooster", "Saariselga tundra Soomes", "Kandalakša lähistel", "Põhja-Dvina", "Kaljune saar Põhja-Laadogal" ja muud maalid. Tema pehmekoloriidiliste loodusmaalide kõrvale võiks paigutada ka rea tuntud kultuuritegelaste portreid, nagu "Fr. Tuglas", "J. Vahtra", "V. Gurjev" jt, samuti autoportree, inseneride, tööliste ja üliõpilaste portreed.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |