Konrad Mägi Ateljee

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Konrad Mägi ateljee asukoht Tartus Raekoja platsil

Konrad Mägi Ateljee (tuntud ka kui Konrad Mägi nimeline maalistuudio) on Pariisi vabaakadeemia Académie de la Grande Chaumière eeskujul tegutsev kunstistuudio Tartus.[1] Selle asutas 1988. aastal Tartu Kunstiühing. Tegemist on tasulise õppeasutusega, kus eksamid ja lõpudiplom ei oma erilist tähtsust, kunstihuvilistel on võimalik liituda pea igal ajal, et kunstnike juhendamisel omandada maalikunsti algtõed või viimistleda juba olemasolevaid oskusi.

Stuudio kannab õpetamisel edasi vana Pallase kooli traditsiooni ning rajaneb postimpressionistide värvikäsitlusele. Ateljees õpitakse tundma vormi, ruumi ja valguse kujutamist eri värvitoonide vahendusel, mida praktiseeritakse natuurist maalimise, joonistamise ning krokiitundide näol.

Konrad Mägi ateljee praegused juhendajad on ise õppinud maalikunstniku ja raamatugraafiku Heldur Viirese (1927–2021) ning kunstniku ja õpetaja Kaja Kärneri (1920–1998) käe all. Nimetatud kunstnike õppemeetod põhines mõlemal maalija, graafiku, pedagoogi ja kunstiühing Pallase ühe asutaja Ado Vabbe (1892–1961) õpetussõnadel.[2]

Maalistuudio asub Tartus Raekoja platsil, täpsemalt Raekoja plats 8 katusekorrusel.[3] Nendesse samadesse ruumidesse kolis 1918. aastal ka Konrad Mägi ise, kes veetis seal oma elu viimased seitse aastat. Seal oli tema kodu, seal õpetas ta oma õpilasi ning seal valmisid ka Mägi hilisema loomingu tuntuimad teosed Veneetsia vaadetest.[2]

Tartu südalinnas asuv legendaarne ateljee on Tartu üks olulisemaid klassikalise maalikunsti südameid ning loodetavasti pakub Konrad Mägist rääkiv infostend hea sissejuhatuse maalikunstitraditsioonidega tutvumiseks, aga ka ise maalikunsti alal käe proovimiseks.

Tartu linnapea Urmas Klaas, 21.08.2020 uuenenud ateljee avamisel, Tartu Postimees, 21.08.2020

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ateljee sündis pöördelisel 1988. aastal, laulva revolutsiooni teisel aastal, kui endised Pallase kunstnikud Silvia Jõgever, Alfred Kongo, Lembit Saarts jt said kokku ning arutasid pallasliku maalihariduse jätkumise olulisust. Tartu Kunstiühingu eestkoste all loodi nimetatud kunstnike aadete põhjal Kunstiühingu maalistuudio, mille õppe- ja majandustegevust organiseeris kunstiliit Pallas[küsitav].

Õpetaja ja kunstnik Heldur Viires ateljees 2014. aastal

Esialgu tegutses ateljee Jakobi mäel lastekunstikoolis. Stuudio esimeseks juhatajaks määrati suurte kogemustega kunstnik Indrek Hirv (1956) ning õppejõududeks pallaslane Kaja Kärner ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppinud Heldur Viires. Asutuse algsete toetajate ning õpilaste hulka kuulusid teiste seas Alo Aarsalu, Andres Rõhu ja Lola Liivat.

Aasta pärast asutamist kolis ateljee oma praegusesse asukohta Raekoja platsil, mida iseloomustasid hea põhjavalgus ning kaunid vaated. 1990. aastal nimetati stuudiot ametlikult Tartu Kunstiühingu stuudioks, ent kunstirahva seas tunti ateljeed oma pallasliku õpetamisstiili poolest kui Pallase stuudiot.

Heldur Viires ja ateljee juhatuse liige Külli Trummal stuudio koridorgaleriis 2014. aastal

Sügiseti korraldas kool sisseastumiseks konkursi uutele õppuritele, kes riiklikku kunstikooli ei mahtunud või ei saanud minna muul põhjusel. Tol ajal õpiti Konrad Mägi Ateljees vastavalt võimalustele üldjuhul neli või viis aastat. Olenemata korralikust maalihariduse omandamisest jäi ateljee truuks vabaateljee iseloomulikele joontele ja lõpetanutele diplomeid ei antud.

2012. aastal rajasid ateljee õpilased ja vilistlased MTÜ Konrad Mägi Ateljee Seltsi, mis tegeleb siiani stuudio õppetöö ning näituste korraldamisega, ent vastutab ka asutuse majandusliku poole eest. Mõned aastad hiljem, 2016. aastal, usaldas Heldur Viires õpetamisjärje oma vilistlastele, kes kordamööda juhendajatena kunstihuvilistele juhiseid annavad.[2]

2018. aastal avaldasid ateljee õpilased kunstiraamatu "Värv ja vabadus. Hommage à Kaja Kärner ja Heldur Viires", mis on kummardus õpetajatele, kes hoolimata raskustest hoidsid ateljeed töös juba pea 30 aastat.[4] Teos koosneb lisaks maalifotodele ning lühitekstidele ja artiklitele ka kahest Indrek Hirve kirjutisest.[5]

2019. aastal sai Mägi ateljee põhjaliku remondi käigus täiesti uue ilme – nõukogudeaegne sisustus asendus tänapäevasemaga ning aasta hiljem paigaldati ateljee fuajeesse kunstikoguja Enn Kunila (1950) initsiatiivil Konrad Mägile pühendatud infostend.[2]

Õppetöö ateljees[muuda | muuda lähteteksti]

Stuudio juhendaja Margus Meinarti teos "Linn 13"

Ateljee tööga on võimalik liituda igal ajal ning osalemisperiood ei ole kuidagi piiratud.[3] Õppetöö toimub Konrad Mägi ateljees nädala kaupa, ehkki õpilasel on vabadus iseseisvalt otsustada, missugustes tundides osaleda, missugustes mitte. Kunstitunni jooksul suhtleb juhendaja iga õpilasega individuaalselt vastavalt tasemele ning soovidele. Alates gümnaasiumiastmest oodatakse liitujaid nende seast, kes kunstimaailmaga alles tutvust teevad ja soovivad valmistuda suuremasse kunstikooli astumiseks, või kogenud maalijaid, kes soovivad teadmisi värskendada või end edasi arendada. Maalida või joonistada saab modelli järgi figuuri (akti) või portreed, ent ka natüürmorti.

Kunstnikuks sünnitakse, aga maalijaks tuleb õppida.

Kaja Kärner, Konrad Mägi Ateljee koduleht.

Kunstihuvilisi juhendavad kunstnikud ja ateljee vilistlased Alo Aarsalu, Maire Aarsalu, Evi Gailit, Tea Lemberpuu, Margus Meinart ja Maris Tuuling. Stuudio juhatuse liige on Külli Trummal.[2]

Konrad Mägi ateljee nimekate vilistlaste/õpilaste sekka kuuluvad lisaks eelnimetatud juhendajatele ka Andres Rõhu, Peeter Krossmann, Artur Kuus, Mart Trummal, Koidu Laur, Katrin Moora, Lemme Haldre, Margus Mekk ja paljud teised.[6]

Näitused[muuda | muuda lähteteksti]

Allpool on välja toodud valik näituseid, kus Konrad Mägi ateljee liige või liikmed on lähiminevikus oma teoseid välja pannud.

Konrad Mägi ateljee üks olulisimaid näituseid on kahtlemata traditsiooniline kevadnäitus, kus eksponeeritakse suure hulga liikmete viimase aja loomingut. Viimane kevadnäitus leidis aset 2021. aasta maist juulini Tartu Ülikooli Raamatukogus.[10]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Riives, Armas (21. august 2020). "Konrad Mägi ateljee sai uuenenud ilme". Tartu Postimees. Vaadatud 20. oktoobril 2021.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Konrad Mägi ateljee ametlik koduleht". Vaadatud 20. oktoobril 2021.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Tartu linna kultuuriakna koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2021. Vaadatud 21. oktoobril 2021.
  4. ↑ Tartu kunstimuuseumi koduleht. "Värv ja vabadus. Hommage à Kaja Kärner ja Heldur Viires". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2021. Vaadatud 21. oktoobril 2021.
  5. ↑ Hanson, Raimu (21. detsember 2018). "Konrad Mägi ateljee maaliõpilased avaldasid õpetajaile tänuks raamatu". Tartu Postimees. Vaadatud 20. oktoobril 2021.
  6. ↑ Piirimäe, Krista (21. aprill 2017). "Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti". err.ee. Vaadatud 20. oktoobril 2021.
  7. ↑ "Maire ja Elsbeth Aaraslu maalinäitus "Veel on looduses kirkaid toone"". kultuurikava.ee. Vaadatud 21. oktoobril 2021.
  8. ↑ "Konrad Mägi ateljee näitus "Maaliline Karepa"". SA Virumaa muuseumid koduleht. Vaadatud 21. oktoobril 2021.
  9. ↑ "Konrad Mägi Ateljee Seltsi näitus "Värv kõneleb" Võru Linnagaleriis". Eesti kultuurileht Sirp. 11. november 2019. Vaadatud 21. oktoobril 2021.
  10. ↑ "Konrad Mägi Ateljee kevadnäitus". Tartu Ülikooli raamatukogu koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2021. Vaadatud 21. oktoobril 2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Konrad_Mägi_Ateljee&oldid=6493268"