Endel Kõks

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Endel Kõks
Sünniaeg 21. aprill 1912
Sünnikoht Tartu, Eesti
Surmaaeg 25. november 1983
Surmakoht Örebro, Rootsi
Rahvus eestlane
Tegevusala graafika, maal, joonistamine
Kunsti õppinud Kõrgem Kunstikool Pallas
Tuntud teoseid "Kohvikus" (1942)

Endel Kõks (21. aprill 1912 Tartu25. november 1983 Örebro, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1932. aastal Tartu Õpetajate Seminari ja töötas seejärel kooliõpetajana. Kunstiõpinguid alustas ta 1934. aastal Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, mille lõpetas 1940. aastal Ado Vabbe õpilasena.

1944. aastal põgenes ta Saksamaale. Ta oli üks esimese põgenike kunstinäituse organiseerijaid 1945. aasta detsembris ning Geislingeni põgenikelaagris moodustatud Eesti Kujutavate Kunstnike Keskuse esimene esimees.

1950. aastal siirdus Kõks Rootsi ja asus elama Örebrosse.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

1939. aastast äratas noor Kõks näitustel oma andekuse ja mitmekesise ainealaga kiiresti tähelepanu. Aastatel 19391940 muutus Kõksi töödes koloriit värvikaks, erksatooniliseks. Maalides hakkas domineerima täiskõlaline punase-sinise-rohelise-kollase või nende kombinatsioonide maaliline akord. Vormi piiras lai kontuur. Teost "Maalijad" iseloomustab puna-rohelistes toonides koloriit ja heitlik valgusvari ning tugevad kontuurid.

Kõks on teinud linnavaateid, portreesid, natüürmorte ja olustikumaale. Veel on Kõksi loomingus oluline koht koloristlik-dekoratiivses käsitluslaadis kohviku- ja buduaaristseenidel ("Kohvik" 1942, "Bajadeer", 1944).

1960. aastatel oli Kõks üks esimesi eesti kunstnikke Rootsis, kes proovis kätt abstraktse maalimise ja graafika alal. Ta kasutas tihtipeale erksaid värve ja julgeid sümboleid.

Kunstnikku köitis Ameerika põline eksootiline rahvastik, ta reisis muistsete kultuuride sünnipaikades. 1967. aastal reisis Kõks pikemat aega Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Ta jäädvustas etnograafilisi esemeid ja koloriitseid põlisasukaid. Kiireks töötamiseks sobis koloreeritud joonistus, hiljem ateljees valmisid kunstnikul aga suureformaadilised värvikad graafilised lehed. "Indiaani naine lapsega" on üks neid reisidel jäädvustatud huvitavaid episoode. Kompositsiooni ilmestati ülal friisina paikneva ornamentaalse ribaga.

Kujutav kunst[muuda | muuda lähteteksti]

  • Istuv naisakt. Õli, lõuend. 1939 79,7 × 70
  • Vee ääres. Õli, lõuend. 1939 74,3 × 66,3
  • Töölised. Õli, lõuend. u. 1940 90 × 99,8
  • Orkester. Õli, vineer, signatuuriga. 1941 26 × 29,5
  • Tallina vaade. Õli. 1941
  • Herbert Kuurme portree. Õli, lõuend, signatuuriga. 1942. 70 × 65. [2]
  • Luurel. Õli, vineer, signatuuriga. 1942. 45 × 28
  • Kohvikus. 1942
  • Daam mustas. 1943
  • Bajadeer. Õli, vineer, signatuuriga. 1944. 76 × 77
  • Majakas Tjörni saare juures. Graafika, vitrograafia, värviline, paber. 1952 41,8 × 27,2
  • Stseen maskidega. Graafika, linool, paber. 1953 16 × 20
  • Seinamaalingud Klostergatan 11, Örebro. 1953
  • Söömaaeg. Õli, lõuend, signatuuriga. 1954 51 × 32
  • Kunstniku ema K. Kõksi portree. 1958
  • Naised. 1962
  • Abstraktsioon sinisega. Õli, lõuend, signatuuriga. 1964. 136 × 110,5
  • Vikerkaarenaine I. Ofsett-lito, paber. 1970 71,6 × 51,2
  • Vikerkaarenaine II. Ofsett-lito, paber. 1970 71,6 × 51,2
  • Flamenco tantsijad. Värviline lito, paber. 1971 71 × 51
  • Coatlique. Graafika. 1972 58,2 × 41,2
  • Indiaani naine lapsega. Viltpliiats, akvarell, guašš. 1972 42,2 × 27,3
  • Möödunud ajad. Graafika, lito, paber. 1972 41,5 × 57,7
  • Lakewoodi Püha Vaimu kiriku altarimaal. 1973
  • Cayuga hõimu pealik Ha-Da-Gen-Grenh-Ta. Guašš, paber, signatuuriga. 1976. 56 × 76
  • Iirimaa. Õli, lõuend, signatuuriga. 1979. 24 × 33
  • Örebro vaade. Õli, lõuend, signatuuriga. 1980. 38 × 46

Tarbekunst[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatuid ja kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on kirjutanud uurimuse Michel Sittowist, avaldanud arvukalt kunstialaseid artikleid ja sõjaeelseid mälestusi ning koostanud, toimetanud ja illustreerinud raamatuid.[1]

  • "Kolm pilku / Hendrik Adamson" (toimetanud Aino Kosesson ja Endel Kõks; illustratsioonid Endel Kõks; eessõna Harald Parrest). Geislingen 1947
  • "Eesti graafikuid = Estonian graphic artists" (toimetanud ja eessõna Endel Kõks; saatesõna Eevi End). Stockholm 1980. 84 lk
  • "A bibliography of Estonian Art and Artists outside Estonia = Välis-Eesti kunstielu bibliograafia" (koostanud, toimetanud ja illustreerinud Endel Kõks). Eesti Teaduslik Ühing Ameerikas. Stockholm 1984. 114 lk

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1965 – Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind
  • 1982 – Eesti Kultuuri Koondise Kultuurifondi auhind

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Tiiu Talvistu. Endel Kõks (1912-1983). Kultuur ja Elu nr 2/ 2011
  2. Kunstimälestis nr 21400 "Maal "H.Kuurme portree", E.Kõks, 1942 (õli, lõuend)"
  3. "Uusi eestipäraseid malendeid". Postimees nr 79, 21. märts 1939. Lk 8

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]