Endel Kõks

Allikas: Vikipeedia
Endel Kõks
Sünniaeg 21. aprill, 1912
Tartu, Eesti
Surmaaeg 25. november, 1983
Örebro, Rootsi
Rahvus eestlane
Tegevusala graafika, maal, joonistamine
Kunsti õppinud kunstikool "Pallas"
Tuntud teoseid Kohvikus (1942)

Endel Kõks (21. aprill 1912 Tartu25. november 1983 Örebro, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat ja psühholoogiat. Kunstiõpinguid alustas ta 1934. aastal Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, mille lõpetas 1940. aastal Ado Vabbe õpilasena. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale. Ta oli üks esimese põgenike kunstinäituse organiseerija 1945. aastal detsembris ning Geislingeni põgenikelaagris moodustatud Eesti Kujutavate Kunstnike Keskuse esimene esimees. 1950. aastal siirdus Kõks Rootsi ja asus elama Örebrosse.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

1939. aastast äratas noor Kõks näitustel oma andekuse ning mitmekesise ainealaga kiiresti tähelepanu. Aastatel 19391940 muutus Kõksi töödes koloriit värvikaks, erksatooniliseks. Maalides hakkas domineerima täiskõlaline punase-sinise-rohelise-kollase või nende kombinatsioonide maaliline akord. Vormi piiras lai kontuur. Teost "Maalijad" iseloomustab puna-rohelistes toonides koloriit ja heitlik valgusvari ning tugevad kontuurid.

Kunstnikku köitis Ameerika eksootiline rahvastik, ta reisis muistsete kultuuride sünnipaikades. 1967. aastal reisis Kõks pikemat aega Kanadas, USAs ja Mehhikos. Kõks jäädvustas etnograafilisi esemeid ning koloriitseid põlisasukaid. Kiireks töötamiseks oli sobilik koloreeritud joonistus, hiljem ateljees valmisid kunstnikul aga suureformaadilised värvikad graafilised lehed. "Indiaani naine lapsega" on üks neid reisidel jäädvustatud huvitavaid episoode. Kunstnik ilmestab kompositsiooni ülal friisina paikneva ornamentaalse ribaga.

Veel on Kõksi loomingus oluline koht koloristlik-dekoratiivses käsitluslaadis kohviku- ja buduaaristseenidel ("Kohvik" 1942, "Bajadeer", 1944).

Kõks on teinud linnavaateid, portreesid, natüürmorte ja olustikumaale. 1960. aastatel oli Kõks üks esimesi eesti kunstnikke Rootsis, kes proovis kätt abstraktmaalimise ja graafika alal. Ta kasutas tihtipeale erksaid värve ja julgeid sümboleid.

Tema koostatud ja toimetatud on "Eesti graafikuid" (1980) ja "Välis-Eesti kunstielu bibliograafia" (1984). Ta on kirjutanud uurimuse Michel Sittowist, avaldanud arvukalt kunstialaseid artikleid ja sõjaeelseid mälestusi ning illustreerinud raamatuid.[1]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kohvikus. 1942
  • Daam mustas. 1943
  • Naised. 1962
  • Kunstniku ema K. Kõksi portree. 1958
  • Örebro vaade
  • Sinine abstraktsioon
  • Luurel
  • Majakas Tjörni saare juures. Graafika ,vitrograafia, värviline, paber. 1952 41,8 x 27,2
  • Stseen maskidega. Graafika, linool, paber. 1953 16 x 20
  • Möödunud ajad. Graafika, lito, paber. 1972 41,5 x 57,7
  • Coatlique. Graafika. 1972 58,2 x 41,2
  • Vikerkaarenaine II. Offsett-lito, paber. 1970 71,6 x 51,2
  • Vikerkaarenaine I. Offsett-lito, paber. 1970 71,6 x 51,2
  • Vee ääres. Õli, lõuend. 1939 74,3 x 66,3
  • Flamenco tantsijad. Värviline lito, paber. 1971 71 x 51
  • Indiaani naine lapsega. Viltpliiats, akvarell, guašš. 1972 42,2 x 27,3.
  • Orkester. Õli, vineer. 1941 26 x 29,5 Signatuuriga
  • Iirimaa. Õli, lõuend. 1979 Signatuuriga. 24 x 33
  • Söömaaeg. Õli, lõuend. 1954 51x32. Signatuuriga.
  • Istuv naisakt. Õli, lõuend. 1939 79,7 x 70
  • Töölised. Õli, lõuend. u. 1940 90 x 99,8

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Välis-Eesti kunstielu bibliograafia. Koostanud Endel Kõks
  • Eller, M. 28.03.1969. Sirp ja Vasar: "Taasleitud kunstnik eesti maali arenguloos”
  • Hinnov, V. nr. 2 1969. Kunst: “Endel Kõksi varasest loomingust“.
  • Hinnov, V. 1969. Endel Kõks: Varase loomingu näitus. Tartu: TRKM

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1965 Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind
  • 1982 Eesti Kultuuri Koondise Kultuurifondi auhind

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Tiiu Talvistu, Endel Kõks (1912-1983), Kultuur ja Elu, nr 2, 2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]