Endel Kõks
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Endel Kõks | |
|---|---|
| Sündinud |
21. aprill 1912 Tartu, Eesti |
| Surnud |
25. november 1983 Örebro, Rootsi |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | graafika, maal, joonistamine |
| Tuntud teoseid | "Kohvikus" (1942) |
Endel Kõks (sünninimega Tomson; 21. aprill 1912 Tartu – 25. november 1983 Örebro, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1932. aastal Tartu Õpetajate Seminari ja töötas seejärel kooliõpetajana. Kunstiõpinguid alustas ta 1934. aastal Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, mille lõpetas 1940. aastal Ado Vabbe õpilasena.
1944. aastal põgenes ta Saksamaale. Ta oli üks esimese põgenike kunstinäituse organiseerijaid 1945. aasta detsembris ning Geislingeni põgenikelaagris moodustatud Eesti Kujutavate Kunstnike Keskuse esimene esimees.
1950. aastal siirdus Kõks Rootsi ja asus elama Örebrosse.[1]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
1939. aastast äratas noor Kõks näitustel oma andekuse ja mitmekesise ainealaga kiiresti tähelepanu. Aastatel 1939–1940 muutus Kõksi töödes koloriit värvikaks, erksatooniliseks. Maalides hakkas domineerima täiskõlaline punase-sinise-rohelise-kollase või nende kombinatsioonide maaliline akord. Vormi piiras lai kontuur. Teost "Maalijad" iseloomustab puna-rohelistes toonides koloriit ja heitlik valgusvari ning tugevad kontuurid.
Kõks on teinud linnavaateid, portreesid, natüürmorte ja olustikumaale. Veel on Kõksi loomingus oluline koht koloristlik-dekoratiivses käsitluslaadis kohviku- ja buduaaristseenidel ("Kohvik" 1942, "Bajadeer", 1944).
1960. aastatel oli Kõks üks esimesi eesti kunstnikke Rootsis, kes proovis kätt abstraktse maalimise ja graafika alal. Ta kasutas tihtipeale erksaid värve ja julgeid sümboleid.
Kunstnikku köitis Ameerika põline eksootiline rahvastik, ta reisis muistsete kultuuride sünnipaikades. 1967. aastal reisis Kõks pikemat aega Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Ta jäädvustas etnograafilisi esemeid ja koloriitseid põlisasukaid. Kiireks töötamiseks sobis koloreeritud joonistus, hiljem ateljees valmisid kunstnikul aga suureformaadilised värvikad graafilised lehed. "Indiaani naine lapsega" on üks neid reisidel jäädvustatud huvitavaid episoode. Kompositsiooni ilmestati ülal friisina paikneva ornamentaalse ribaga.
Kujutav kunst[muuda | muuda lähteteksti]
- Istuv naisakt. Õli, lõuend. 1939 79,7 × 70
- Vee ääres. Õli, lõuend. 1939 74,3 × 66,3
- Töölised. Õli, lõuend. u. 1940 90 × 99,8
- Orkester. Õli, vineer, signatuuriga. 1941 26 × 29,5
- Tallinna vaade. Õli. 1941
- Herbert Kuurme portree. Õli, lõuend, signatuuriga. 1942. 70 × 65. [2]
- Luurel. Õli, vineer, signatuuriga. 1942. 45 × 28
- Kohvikus. 1942
- Daam mustas. 1943
- Bajadeer. Õli, vineer, signatuuriga. 1944. 76 × 77
- Majakas Tjörni saare juures. Graafika, vitrograafia, värviline, paber. 1952 41,8 × 27,2
- Stseen maskidega. Graafika, linool, paber. 1953 16 × 20
- Seinamaalingud Klostergatan 11, Örebro. 1953
- Söömaaeg. Õli, lõuend, signatuuriga. 1954 51 × 32
- Kunstniku ema K. Kõksi portree. 1958
- Naised. 1962
- Abstraktsioon sinisega. Õli, lõuend, signatuuriga. 1964. 136 × 110,5
- Vikerkaarenaine I. Ofset-lito, paber. 1970 71,6 × 51,2
- Vikerkaarenaine II. Ofset-lito, paber. 1970 71,6 × 51,2
- Flamenco tantsijad. Värviline lito, paber. 1971 71 × 51
- Coatlique. Graafika. 1972 58,2 × 41,2
- Indiaani naine lapsega. Viltpliiats, akvarell, guašš. 1972 42,2 × 27,3
- Möödunud ajad. Graafika, lito, paber. 1972 41,5 × 57,7
- Lakewoodi Püha Vaimu kiriku altarimaal. 1973
- Cayuga hõimu pealik Ha-Da-Gen-Grenh-Ta. Guašš, paber, signatuuriga. 1976. 56 × 76
- Iirimaa. Õli, lõuend, signatuuriga. 1979. 24 × 33
- Örebro vaade. Õli, lõuend, signatuuriga. 1980. 38 × 46
Tarbekunst[muuda | muuda lähteteksti]
- 1938 Vahtrapuust malendikomplekt[3]
Raamatuid ja kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on kirjutanud uurimuse Michel Sittowist, avaldanud arvukalt kunstialaseid artikleid ja sõjaeelseid mälestusi ning koostanud, toimetanud ja illustreerinud raamatuid.[1]
- "Kolm pilku / Hendrik Adamson" (toimetanud Aino Kosesson ja Endel Kõks; illustratsioonid Endel Kõks; eessõna Harald Parrest). Geislingen 1947
- "Eesti graafikuid = Estonian graphic artists" (toimetanud ja eessõna Endel Kõks; saatesõna Eevi End). Stockholm 1980. 84 lk
- "A bibliography of Estonian Art and Artists outside Estonia = Välis-Eesti kunstielu bibliograafia" (koostanud, toimetanud ja illustreerinud Endel Kõks). Eesti Teaduslik Ühing Ameerikas. Stockholm 1984. 114 lk
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1965 – Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind
- 1982 – Eesti Kultuuri Koondise Kultuurifondi auhind
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
- Endel Kõksi tänav Tartus
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Tiiu Talvistu. Endel Kõks (1912-1983). Kultuur ja Elu nr 2/ 2011
- ↑ Kunstimälestis nr 21400 "Maal "H. Kuurme portree", E. Kõks, 1942 (õli, lõuend)"
- ↑ "Uusi eestipäraseid malendeid". Postimees nr 79, 21. märts 1939. Lk 8
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Mart Eller. "Taasleitud kunstnik eesti maali arenguloos". Sirp ja Vasar, 28. märts 1969. Lk 5
- Valve Hinnov. "Endel Kõksi varasest loomingust". Kunst 2/ 1969
- Valve Hinnov. "Endel Kõks. Varase loomingu näitus". Tartu: TRKM, 1969
- Rudolf Peets. "Lakewood'i kiriku altarimaal". Tulimuld 3/ 1975
- Vappu Vabar. "Endel Kõks". Kunst 1/ 1989, lk 22-24
- Valve Hinnov. "Kõks, Endel, maalikunstnik ja graafik". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 228
- Mart Lepp. "Endel Kõksi elu ja armastus". Sirp, 3. mai 2002. Lk 6
- "Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!" (näitusekataloog; koostaja ja toimetaja Tiiu Talvistu, kujundaja Andres Rõhu). Tartu Kunstimuuseum. Tartu 2016