Otepää kirik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Otepää Maarja kirikust; Otepääl on ka Otepää talvekirik

Vaade edelast

Otepää Maarja kirik on kirik Valga maakonnas Otepää vallas Otepääl.

EELK (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik) Otepää viib jumalateenistusi läbi kahes kohas: Otepää Maarja kirikus ning Otepää talvekirikus. Lisaks kuulub kogudusele ka kirikumõis, kus asub Eesti lipule pühendatud muuseum.

Kiriku eelkäijaks peetakse 1638. aastal samas kohas asunud Miikaeli kirikut. Varasemad andmed kiriku kohta puuduvad. 1860. aastal valmis praeguse kiriku vanem osa - läänetorn ning läänesein. 1889.-1890 valmis pikihoone. Arhitektiks on R. Guleke.[1]

Otepää kirikus on säilinud orelimeistri Ernst Carl Kessleri 12 registriga orel.[2] Kiriku altaril asub altarimaal "Kolgata" (1880), mille autor on A. Sprengel.[3]

Kiriku lähedal asub Otepää linnamägi.

Kirik on kantud Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.[4]

Otepää talvekirik[muuda | muuda lähteteksti]

Kogudusele kuulub ka Otepää talvekirik, mis on ümber ehitatud vana kirikumõisa abihoonest, ning mida kasutatakse peamiselt talvel. Talvekirik on pühitsetud 6. detsembril 1992, mis on ühtlasi ka Soome Iseseisvuspäev, kuna kiriku valmimisel saadi palju abi soomlastelt.[5]

Otepää talvekirik.

Otepää koguduse õpetajad[6][muuda | muuda lähteteksti]

  • Henricus Fabricius, 1626.-1641. (resp. 1643).
  • Georg Lemke, 1643.-1660.
  • Joh. Cupräus, 1660.- 1661.
  • Sebastian Müller, 1671.-1678.
  • David Feige, 1679.-1687.
  • Christoph Clajus, 1688.-1692.
  • Adrian Virginius, 1694.-1706.
  • Nikolaus Sandahl, 1706.-1714.
  • Joh. Heinrich Grotjahn, 1714.- 1723.
  • Johann Christoph Clare, 1723-1743
  • Joh. Friedrich Körber, 1746-1748
  • Joh. Christoph Schmidt, 1749-1775
  • Joh. Martin Hehn, 1776-1794
  • Gustav Heinrich Hehn, 1794-1801
  • Bernhard Gottlieb Hehn, 1801-1849
  • Moritz August von Kauzmann, 1850-1872
  • Jakob Hurt, 1872-1880
  • Burchard Sperlingk, 1880 - 1905
  • Friedrich Wilhelm Schiele, 1907-1919
  • Johannes Oskar Lauri, 1919 - 1944
  • Jaan Audova, 1945 - 1953
  • Jaan Maior, 1953 - 1974
  • Karl Sillamäe, 1974 - 1986
  • Jüri Stepanov, 1986 - 2008
  • Vallo Ehasalu, 2008 – tänaseni
  • Marko Tiirmaa, 2008 – tänaseni

Jakob Hurt[muuda | muuda lähteteksti]

Jakob Hurt valiti Otepää kirikuõpetajaks 1872. aastal ning oli sellel ametil 1880. aastani. Ühtlasi oli Hurda näol tegu esimesest eestlasest kirikuõpetajast. Jakob Hurt edendas kohaliku Otepää kihelkonna koolielu. Kirikuõpetajana tegutsemise ajal juhtis Jakob Hurt ka Eesti Aleksandrikooli Komiteed ning Eesti Kirjameeste Seltsi. Otepää Kirikumõisa hoone ette püstitati Hurda auks 25. novembril 1989. aastal graniitbüst (autor Villu Jaanisoo).[7] Otepää kiriku eeskojas asub Jakob Hurda bareljeef.

Jakob Hurda graniitbüst (1989).

Jüri Stepanov[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Stepanov oli pikaaegne Otepää pastor ning kohaliku elu edendaja. Tema algatusel loodi kirikukoor ja pühapäevakool. Lisaks sellele sai ta omandireformi käigus tagasi Otepää vanad kirikmaad ning tegeles nende renoveerimisega. [8]

Eesti lipu sünnikodu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Lipu õnnistamine[muuda | muuda lähteteksti]

4. juunil 1884. aastal õnnistati Otepää pastoraadis (Otepää talvekirikus) sisse sini-must-valge Eesti lipp, mis oli algselt mõeldud üliõpilasseltsi Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna. Otepää koguduse toonane õpetaja oli EÜS-i (Eesti Üliõpilaste Seltsi) vilistlane Burchard Sperrlingkile.[9] Iga aasta 4. juunil tähistatakse Otepääl Eesti lipu päeva rongkäigu ja jumalateenistusega.

Eesti Lipu muuseum[10][muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Lipu muuseum avati Otepää pastoraadihoones 23. detsembril 1996. aastal. Idee käis välja koguduse toonane õpetaja Jüri Stepanov, keda toetasid Otepää Linnavalitsus ja ekspositsiooni koostamisega Eesti Rahva Muuseum. Näitus koosneb kolmest osast:

  • Lipu sünnilugu ja selle pühitsemine. Sini-must-valge kujunemine rahvuslipuks.
  • Eesti Vabariik. Riigilipu seadus.
  • Periood 1988-1991. Originaallipu taasleidmine. Taasiseseisvumine.

Eesti Lipu Muuseumis on võimalik näha pühitsetud lipu täpset koopiat. 1884. aastal pühitsetud originaali on võimalik näha Eesti Rahva Muuseumis.

Vaade kirikumõisa hoonele. Hoones asub ka Eesti Lipu muuseum.

Vaated kirikule ja interjöör[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]