Eduard Rüga
| Eduard Rüga | |
|---|---|
| Sündinud |
16. august 1903 Sangaste vald |
| Surnud |
28. oktoober 1997 Elmwood Park, New Jersey, USA |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Pallas |
| Tegevusala | graafik ja maalikunstnik |
Eduard Rüga (16. august 1903 Sangaste vald – 28. oktoober 1997 Elmwood Park, New Jersey, USA) oli eesti graafik ja maalikunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Eduar Rüga sündis Sangaste vallas Tiidu karjamõisas. Ta õppis Tagulas ja Urvastes ning lõpetas Võru gümnaasiumi. 1928. aastal sai temast kunstikooli Pallas õpilane Jaan Vahtra ettevalmistusklassis. Majanduslikel põhjustel katkesid õpingud mõne aasta pärast. Noor kunstnik jätkas iseseisvalt tööd ja osales 1934. aastal Võru noorte kunstnike näitusel. Samal aastal naasis ta ka Pallasesse, seekord Nikolai Triigi maaliateljeesse. Paralleelselt õppis ta graafikat Arkadio Laigo juures. Kunstniku käekiri erines nii märgatavalt eelkäijate omast, et graafikaateljee juhataja Laigo keeldus alla kirjutamast tema lõputunnistusele, väites, et Rüga pole lõpetamiseks küps. Konflikt lahenes ja Rüga lõpetas kooli ühes Pallase arvukamas lennus koos Lepo Mikko, Elmar Kitse, Erich Pehapi jt (kokku üheksa kunstnikku). Lõpetamisel anti Rügale kultuurkapitali aastane kodumaine stipendium[1].
Kunstnik elas Pärnumaal Viira koolimajas, kus tema abikaasa oli õpetaja. 1944 emigreerus perekond Saksamaale ja sealt 1949 USA-sse. Eduard Rüga oli aktiivne ka kultuurielu organiseerimisel paguluses. Ta oli Eesti Kujutavkunstnike Keskuse laekur ja esimees. Tema eestvedamisel korraldati näitusi New Yorgi Eesti Majas ning mitmes muuseumis ja galeriis.
Eduard Rüga oli Üliõpilasseltsi Liivika liige.
Kunstnik suri USA New Jersey osariigis Elmwood Parkis, tema tuhastatud põrm sängitati 8. augustil 2000 Tartu Raadi Vana-Jaani kalmistule.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Rüga oli ainus Pallase õpilane, kelle teoseid valiti 1939. aastal toimunud, Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse korraldatud eesti kunsti rändnäitusele Itaalias, Ungaris, Poolas ja Belgias. Antwerpeni Kuninglik Muuseum ja Rooma Moodsa Kunsti Rahvusgalerii omandasid tõmmised kunstniku teostest "Altja neem" (1938) ja "Vana Irboska" (1938). Tema esimene isikunäitus Eestis leidis aset 1988. aastal Võrumaa muuseumis.
Eduard Rüga põhialaks kujunes puugravüür ja -lõige, mis oli tollal populaarsemaid graafikatehnikaid. Kodumaa-aastate loomingu tipphetkeks saabki lugeda mappi "Lõuna-Eesti inimene ja loodus" (1942–1943), mille kavand pälvis Haridusdirektooriumi preemia. Eduard Rüga viljeles mapi koostamisel tollal Eestis haruldast mitmevärvilist kõrgtrükigraafikat. Lemmikaineseks olid Võrumaa maastikud ja inimesed.
Ameerikas sattus kunstnik täiesti uude keskkonda nii ühiskondlikus kui ka kunstilises mõttes. Ameerika perioodi alguses harrastas Rüga monotüüpiat. 1952. aastal jätkas katsetusi linoollõikes. Korduvaiks motiivideks olid kalad ja linnud. 1960. aastail sai valdavaks abstraktne kujutusviis. Ta teostas rea peaaegu abstraktseid figuraalkompositsioone. 1960. aastail jätkas Rüga maalimist. Ta oli kunstnik, kes aastate vältel ei kinnistunud kord leitud laadi juurde, vaid otsis vaheldusrikkust. Tema loomingupärandi hulka kuuluvad maalide ja graafika kõrval illustratsioonid ja eksliibrised.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Enn Lillemets, Eduard Rüga näitus tulekul, Võrumaa Teataja, 13.05.2004
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- "Eduard Rüga värvidesse kätketud elurõõm", Õhtuleht, 1994