Eduard Rüga

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eduard Rüga
Sünniaeg 16. august 1903
Sünnikoht Sangaste vald
Surmaaeg 28. oktoober 1997
Surmakoht Elmwood Park, New Jersey, USA
Rahvus eestlane
Tegevusala graafik ja maalikunstnik
Kunsti õppinud Pallas

Eduard Rüga (16. august 1903 Sangaste vald28. oktoober 1997 Elmwood Park, New Jersey, USA) oli eesti graafik ja maalikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Sangaste vallas Tiidu karjamõisas ning käis koolis Tagulas, Urvastes ja Võru gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1928. aastal sai temast kunstikooli Pallas õpilane Jaan Vahtra ettevalmistusklassis. Majanduslikel põhjustel katkesid õpingud mõne aasta pärast. Noor kunstnik jätkas iseseisvalt tööd ja osales 1934. aastal Võru noorte kunstnike näitusel. Samal aastal naasis ta ka Pallasesse, seekord Nikolai Triigi maaliateljeesse. Samaaegselt õppis ta graafikat Arkadio Laigo juures. Kunstniku käekiri erines nii märgatavalt eelkäijate omast, et graafikaateljee juhataja Laigo keeldus alla kirjutamast tema lõputunnistusele, väites, et Rüga pole lõpetamiseks küps. Konflikt lahenes ja Rüga lõpetas kooli ühes Pallase arvukamas lennus koos Lepo Mikko, Elmar Kitse, Erich Pehapi jt (kokku üheksa kunstnikku). Lõpetamisel anti Rügale kultuurkapitali aastane kodumaine stipendium[1].

Kunstnik elas Pärnumaal Viira koolimajas, kus tema abikaasa oli õpetaja. 1944 emigreerus perekond Saksamaale ja sealt 1949 USA-sse. Eduard Rüga oli aktiivne ka kultuurielu organiseerimisel paguluses. Ta oli Eesti Kujutavkunstnike Keskuse laekur ja esimees. Tema eestvedamisel korraldati näitusi New Yorgi Eesti Majas ning mitmes muuseumis ja galeriis.

Eduard Rüga oli Üliõpilasseltsi Liivika liige.

Kunstnik suri Elmwood Parkis New Jersey osariigis, tema tuhastatud põrm sängitati 8. augustil 2000 Tartu Raadi Vana-Jaani kalmistule.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Rüga oli ainus Pallase õpilane, kelle teoseid valiti 1939. aastal toimunud, Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse korraldatud eesti kunsti rändnäitusele Itaalias, Ungaris, Poolas ja Belgias. Antwerpeni Kuninglik Muuseum ning Rooma Moodsa Kunsti Rahvusgalerii omandasid tõmmised kunstniku töödest "Altja neem" (1938) ja "Vana Irboska" (1938). Tema esimene isikunäitus Eestis leidis aset 1988. aastal Võrumaa muuseumis.

Eduard Rüga põhialaks kujunes puugravüür ja -lõige, mis oli tollal populaarsemaid graafikatehnikaid. Kodumaa-aastate loomingu tipphetkeks saabki lugeda mappi "Lõuna-Eesti inimene ja loodus" (1942–1943), mille kavand pälvis Haridusdirektooriumi preemia. Eduard Rüga viljeles mapi koostamisel tollal Eestis haruldast mitmevärvilist kõrgtrükigraafikat. Lemmikaineseks olid Võrumaa maastikud ja inimesed.

Ameerikas sattus kunstnik täiesti uude keskkonda nii ühiskondlikus kui ka kunstilises mõttes. Ameerika perioodi alul harrastas Rüga monotüüpiat. 1952. aastal jätkas katsetusi linoollõikes. Korduvaiks motiivideks olid kalad ja linnud. 1960. aastail sai valdavaks abstraktne kujutusviis. Ta teostas rea peaaegu abstraktseid figuraalkompositsioone. 1960. aastail jätkas Rüga maalimist. Ta oli kunstnik, kes aastate vältel ei kinnistunud kord leitud laadi juurde, vaid otsis vaheldusrikkust. Tema loomingupärandi hulka kuuluvad maalide ja graafika kõrval illustratsioonid ning eksliibrised.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Enn Lillemets, Eduard Rüga näitus tulekul, Võrumaa Teataja, 13.05.2004

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eduard Rüga värvidesse kätketud elurõõm", Õhtuleht, 1994