Roman Timotheus
Roman Julius Timotheus (27. detsember 1895 Sausti, Harjumaa – 9. juuni 1983 Tartu) oli eesti skulptor, kunstipedagoog ja mänguasjade looja.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Timotheus sündis Sausti mõisas teenistuja perekonna kolmeteistkümnenda lapsena. 1904. aastal kolis perekond Pihkva lähedale Majakovosse, kus isa sai tööd tuletiku-, vineeri- ja lauavabriku tehnilise juhatajana. Timotheus õppis aastatel 1907–1910 Pihkva algkoolis ja 1910–1917 Pihkva Kommertskoolis. Juba kooli ajal äratasid tema joonistused ja maalikatsed tähelepanu. Vanemate kavatsuste järgi pidi ta saama kõrgema hariduse kaubanduse alal, kuid pärast keskkooli lõpetamist võeti Timotheus sõjaväkke.[1] Ta teenis 299. jalaväepolgu staabi kirjutajana, kuna valdas saksa keelt. 1918. aastal teenis Punaarmee 6. Pihkva polgus Poolas, kus sai raskelt haavata ning saadeti koju taastuma. 1919 mobiliseerisid valgekaartlased ta Denikini polku, kus Timotheus oli taas staabi kirjutajaks. Pärast väeosa purustamist põgenes Jõhvi ning sealt edasi samuti Venemaalt Eestisse kolinud vanemate juurde Tudulinna. 1920. aastal töötas palgiparvetajana Rannapungerjas.[2]
Timotheus kunstnikuna[muuda | muuda lähteteksti]
1921. aastal astus ta Kunstiühingu Pallas kunstikooli. Kuna samal ajal töötas Timotheus masinavabrikus Tegur, siis kunstitundidest sai ta osa võtta vaid õhtuti ning õpe sai kesta ühe semestri. 1928. aastal astus ta uuesti Pallasesse, siis juba Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. Tema õpetaja oli Voldemar Mellik, aastatel 1930–1931 Villem Ormisson, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. 1932–1938 õppis ta Anton Starkopfi juures skulptuuri.[1] Majanduslikel põhjustel lõpetas Timotheus kunstikooli alles 1938. aastal, esinedes lõpunäitusel nii skulptuuride kui ka joonistustega. Viljakam loomeperiood algas Timotheusel pärast II maailmasõda, mil tema peamiseks žanriks sai portree. Kunstnik valdas meisterlikult nii puitu, graniiti kui ka keraamikat.
Näitustel hakkas esinema alates 1938. aasta Pallase lõpetajate näitusest.[2]
Ta töötas skulptorina Tartus ning võttis osa kunstinäitustest. Aastatel 1945–1952 töötas ta õppejõuna Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, pärast seda Tartu Kujutava Kunsti Koolis.[1]
Mänguasjade valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]
Mänguasjade valmistamisega hakkas Timotheus tegelema alates 1920. aastate lõpust pärast püsiva töökoha kaotust masinaehitusvabrikus. Puidust mänguasju valmistas ta õhtuti ja öösiti oma Tartu kodus (Herne 11) asuvas töötoas.[3] Tal oli väga korralik puutööriistade varustus, mitmeid puure ja peitleid, jõhvsaag vineerist asjade väljasaagimiseks jms. Esmalt tegi ta treipingil hulga toorikuid valmis ja seejärel värvis neid õlivärvide või ise värvimuldadest ja värnitsatest segatud värvidega.[4] Timotheus valmistas väga eriilmelisi loomi ning inimesi kujutavaid mänguasju. Tema toodangusse kuulusid ka väikesed aluse peal seisvad, aga ka suuremate kehaosadega ümarad treitud loomafiguurid. Oma välimuselt meenutavad need sel ajal levinud Miki-Hiire stiili. Mingil määral on Timotheus mänguasju valmistanud ka veel 1940. aastatel, kuid siis keskendus ta enam skulptuurile ning töötas õppejõuna.[3]
Roman Timotheuse mänguasjad Tartu Mänguasjamuuseumis[muuda | muuda lähteteksti]
Timotheuse loodud mänguasjadega on võimalik tutvuda Tartu Mänguasjamuuseumi põhimaja teisel korrusel, Eestis toodetud mänguasjade ekspositsioonis. Tartu Mänguasjamuuseumi digiarhiivis saab näha fotosid Timotheuse valmistatud mänguasjadest.[4]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1935 – Tartu Näituste hõberaha auhind (II koht) mänguasjade kategoorias[5]
- 1971 – Eesti NSV teeneline kunstnik
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 ROMAN TIMOTHEUS E-kunstisalong (vaadatud 27. veebruaril 2015)
- ↑ 2,0 2,1 Omakäeline elugu. Kunstnike kirjad, vastused ankeedile. Skulptuur A-Õ. EKMA.136.13.10/79-85
- ↑ 3,0 3,1 Karpov, Ermo (2019). Mänguasjatootjad Eestis 1920.-1930. aastatel. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool. Lk 11-14
- ↑ 4,0 4,1 "Roman Timotheus. Eestis toodetud mänguasjade digiarhiiv". Tartu Mänguasjamuuseum. Vaadatud 10.04.2023.
- ↑ Postimees, 31. august 1935, lk 4