Mine sisu juurde

Roman Timotheus

Allikas: Vikipeedia
Roman Timotheuse valmistatud vineerist mänguronk u 1930. aastatest. Tartu Mänguasjamuuseum (TMMM 9292)

Roman Julius Timotheus (27. detsember (15. detsember vkj) 1895 Sausti mõis, Jüri kihelkond, Harjumaa9. juuni 1983 Tartu) oli eesti skulptor, kunstipedagoog ja mänguasjade looja.

Ta sündis Sausti mõisas teenistuja perekonna kolmeteistkümnenda lapsena. 1904. aastal kolis perekond Pihkva lähedale Majakovosse, kus isa sai tööd tuletiku-, vineeri- ja lauavabriku tehnilise juhatajana. Ta õppis aastatel 1907–1910 algkoolis Pihkvas ja 1910–1917 Pihkva Kommertskoolis. Juba kooli ajal äratasid tema joonistused ja maalikatsed tähelepanu. Vanemate kavatsuste järgi pidi ta saama kõrgema hariduse kaubanduse alal, kuid pärast keskkooli lõpetamist võeti ta sõjaväkke.[1] Ta teenis 299. jalaväepolgu staabi kirjutajana, kuna valdas saksa keelt. 1918. aastal teenis Punaarmee 6. Pihkva polgus Poolas, kus sai raskelt haavata ning saadeti koju taastuma. 1919. aastal mobiliseerisid valgekaartlased ta Denikini sõjaväkke, kus ta oli taas staabikirjutaja. Pärast väeosa purustamist põgenes Jõhvi ning sealt edasi samuti Venemaalt Eestisse kolinud vanemate juurde Tudulinna. 1920. aastal töötas palgiparvetajana Rannapungerjas.[2]

Timotheus kunstnikuna

[muuda | muuda lähteteksti]

1921. aastal astus ta Kunstiühingu Pallas kunstikooli. Kuna samal ajal töötas ta masinavabrikus Tegur, sai ta kunstitundidest osa võtta vaid õhtuti ning õpe sai kesta ühe semestri. 1928. aastal astus ta uuesti Pallasesse, siis juba Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. Tema õpetaja oli Voldemar Mellik, aastatel 1930–1931 Villem Ormisson, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. 1932–1938 õppis ta Anton Starkopfi juures skulptuuri.[1] Majanduslikel põhjustel lõpetas ta kunstikooli alles 1938. aastal, esinedes lõpunäitusel nii skulptuuride kui ka graafikaga. Viljakam loomeperiood algas tal pärast Teist maailmasõda, mil tema peamiseks žanriks sai portree. Ta valdas meisterlikult nii puitu, graniiti kui ka keraamikat.

Näitustel hakkas esinema alates 1938. aasta Pallase lõpetajate näitusest.[2]

Ta töötas skulptorina Tartus ning võttis osa kunstinäitustest. Aastatel 1945–1952 töötas ta õppejõuna Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, pärast seda Tartu Kujutava Kunsti Koolis.[1]

Mänguasjade valmistamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Mänguasju hakkas ta valmistama alates 1920. aastate lõpust pärast püsiva töökoha kaotust masinaehitusvabrikus. Puidust mänguasju valmistas ta õhtuti ja öösiti oma Tartu kodus (Herne 11) asuvas töötoas.[3] Tal oli väga korralik puutööriistade varustus, mitmeid puure ja peitleid, jõhvsaag vineerist detailide väljasaagimiseks jms. Esmalt tegi ta treipingil hulga toorikuid valmis ja seejärel värvis neid õlivärvide või ise värvimuldadest ja värnitsatest segatud värvidega.[4] Ta valmistas väga eriilmelisi loomi ning inimesi kujutavaid mänguasju. Tema toodangusse kuulusid nii väikesed aluse peal seisvad kui ka suuremate kehaosadega ümarad treitud loomafiguurid. Välimuselt meenutavad need sel ajal levinud Miki-Hiire stiili. Mingil määral valmistas ta mänguasju veel 1940. aastatel, kuid siis keskendus ta enam skulptuurile ning töötas õppejõuna.[3]

Mänguasjad Tartu Mänguasjamuuseumis

[muuda | muuda lähteteksti]
Roman Timotheuse valmistatud puidust mängusiga umbes 1930. aastatest. Tartu Mänguasjamuuseum (TMMM 9293)

Tema loodud mänguasjadega on võimalik tutvuda Tartu Mänguasjamuuseumi põhimaja teisel korrusel, Eestis toodetud mänguasjade ekspositsioonis. Tartu Mänguasjamuuseumi digiarhiivis saab näha fotosid Timotheuse valmistatud mänguasjadest.[4]

  1. 1 2 3 ROMAN TIMOTHEUS, E-kunstisalong (vaadatud 27. veebruaril 2015)
  2. 1 2 Omakäeline elulugu. Kunstnike kirjad, vastused ankeedile. Skulptuur A-Õ. EKMA.136.13.10/79-85
  3. 1 2 Ermo Karpov. "Mänguasjatootjad Eestis 1920.-1930. aastatel". Bakalaureusetöö Tartu Ülikoolis. Tartu 2019. Lk 11–14
  4. 1 2 "Roman Timotheus. Eestis toodetud mänguasjade digiarhiiv". Tartu Mänguasjamuuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.04.2023. Vaadatud 10.04.2023.
  5. "Kõrgemad ja esimesed auhinnad Tartu näitusel". Postimees nr 236, 31. august 1935. Lk 4

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]