Johannes Võerahansu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Johannes Võerahansu haud Metsakalmistul

Johannes Võerahansu (28. jaanuar 1902 Keo, Raikküla vald17. oktoober 1980 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Alates 1919. aastast õppis Tallinna kolledžis ning samal ajal ka 1921. aastani Ants Laikmaa ateljeekoolis[1]. Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega Tallinna Draamastuudio teatri juures dekoratsioonimaalijana ning tegeles Türi tellise- ja keraamikavabrikus keraamikaga. Õppis 1932–1936 Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, 1955–1957 Tartu Kunstikoolis ja 1957–1973 Tallinnas ERKI-s. Kuulus Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, Kunstnike Liidu liige alates 1945. aastast.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Võerahansu loomingukarjääri algus jäi 1930ndate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks veskitöödel isa abistamisele. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hiljemasse aega. Enne Teist maailmasõda 1939 jõudis Võerahansu käia Pariisis. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile suundumustele[2].

Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines aktiivselt näitustel. Hoolimata hilisest stardist on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930ndate alguses valminud teoseid. 1940ndate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis muuhulgas Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmatorkavaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)[3].

Aastast 1957 kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel.

Muud[muuda | muuda lähteteksti]

1978. aastal valmis Andres Söödil dokumentaalfilm temast "Johannes Võerahansu"[4][5] ning 2003. aastal linastus Rein Raamatu Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"[6].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]