Ella Mätik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ella Mätik
Sünniaeg 30. aprill 1904
Vruda
Surmaaeg 6. august 1943 (39-aastaselt)
Eesti
Rahvus eestlane
Tegevusala graafik, maalikunstnik
Kunsti õppinud kunstikool Pallas

Ella Mätik (õieti Elviine Elisabeth Mätik, ka Mättik; 30. aprill 1904 Vruda, Peterburi kubermang6. august 1943 Tartu) oli eesti graafik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ella Mätik sündis 1904. aastal Vrudas, kuhu vanemad paar aastat tagasi Jõgeva vallast väljarännanud olid ning mõisa rendikohta pidasid. 1913. aastal asus Mätikute pere elama Narva lähedale, kust Ella 1916. aastal Haapsallu tädi juurde elama saadeti. Üldhariduse saigi ta 19191926 Haapsalus Läänemaa ühisgümnaasiumi humanitaarharus. Gümnaasiumis õppimise aega langevad ka Mätiku esimesed sammud kunstiõpingute alal. Mõnda aega võttis Mätik eratunde Ella Kingo-Espenbergilt. 1926. aastal astus Mätik kunstikooli Pallas, ning 1927. aastal viidi ta edasi Ado Vabbe maaliateljeesse. 1930. aasta kevadel oli Mätik sunnitud õppimise Pallases ajutiselt katkestama. Olles samal ajal Pallase joonistusõpetajate ettevalmistuskursuse eksamid sooritanud, töötas Mätik aasta Haapsalu gümnaasiumis joonistusõpetajana. Õpinguid jätkas 1932. aastal ning pühendus siis juba graafika õppimisele.

Pallase lõpetas Mätik 1939. aastal graafika alal hindega "hea", olles komisjonile esitanud 35 mitmesuguses tehnikas tööd.

Pärast kunstikooli lõpetamist asus Mätik 1940. aastal Tartu Kommertsgümnaasiumi joonistusõpetaja kohale, 1941. aastast kuni südamehaiguse põhjustatud surmani 1943 töötas vabakunstnikuna.

Osales mitmetel näitustel, muu hulgas ka 1939. aasta naiskunstnike näitusel. Ka eesti kunsti välisnäitustel Budapestis 1938 ja Roomas 1939 oli Mätik esindatud. Mätiku esimene mälestusnäitus toimus Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958. aastal.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Mätiku varasemates, aastatel 1929–1930 loodud töödes on juba märgata kunstniku tugevat vormitunnet, skulpturaalsust ning arenenud materiaalsusetaju. 1930. aastate keskel loodud portreed haaravad sügava tõetruuduse ning kujunevad välja kunstniku armastatumad tüübid inimesed töörahva hulgast, aga ka intelligentsi esindajad. Tihti on portreedele antud žanriline varjund.

Alates 1933. aastast huvitus Mätik graafikatehnikatest. Mätik on viljelenud heal tasemel litoportreed ning akvatintat, ent temagi puhul meenuvad kõigepealt puugravüüris Tartu vaated, mis annavad sugestiivselt edasi agulimiljöö melanhooliat. Mätiku loomingusse kuulub ka mitmeid maastikuvaateid ja olustikku.

Viljeles ka akvarelli ja õlimaali, tegi raamatuillustratsioone (näiteks akvarellide seeria Agnes Kauts-Vesilo lasteraamatule "Juss ja Maarja"), auaadresse ja eksliibriseid.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • EKABL
  • Graafik Ella Mätik 1904–1943. Mälestusnäituse kataloog. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum 1958

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]