Nigul Espe

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nigul Espe
Sünninimi Nikolai Espe
Sünniaeg 12. märts, 1907
Sünnikoht Riia
Surmaaeg 14. märts, 1970
Surmakoht Tartu
Tegevusala maalimine, joonistamine
Kunsti õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas

Nigul Espe (kuni 1936 Nikolai Espe 12. märts 1907 Riia14. märts 1970 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja mööblikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Nigul Espe õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maali- ja mööblikunsti (19261932), tema õpetajaks oli Ado Vabbe. Nigul Espe lõpetas lennus, mis oli oma teoste arvult silmapaistev. Espe ise esitles lõpunäitusel tavapärase paarikümne taiese asemel 50 tööd.[1]

Pärast Pallase lõpetamist jäi Nigul Espe vabakunstnikuna Tartusse, [1] kus pidas aastatel 1934–1937 legendaarset kultuurirahva kohvikut "Ko-Ko-Ko. Nigul Espe on jäänud Eesti kultuurilukku ka kui aktiivne seltskonnategelane,

Pärast sõda aastatel 1945–1947 töötas ta Tartu 1. keskkoolis joonistusõpetajana ning aastatel 1947–1950 Kunstifondi Tartu büroo esimehena. Hiljem tegi illustratsioone ERM-i väljaannetele ja ajakirjadele ning loonud karikatuure.

Oli aastast 1932 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige ning aastast 1945 Eesti NSV Kunstnike Liidu liige.

Nigul Espe on maetud Tartu Pauluse kalmistule[2].

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Espe maalis palju maastiku- ja linnavaateid ning sõjajärgsetele aastatele tüüpilisi tööstusteemalisi teoseid.[1] Alates 1929. aastast korraldati tema näitusi nii Eestis, Riias, Roomas kui ka Budapestis.[1]

Aastatel 19371940 ilmusid tema mööblikavandid ajakirjas Taluperenaine ja ajalehes Maa Hääl.

1947. aastal valmis palju Kiviõli kaevanduse ja põlevkivitööstuse teemalisi pilte.

Tema tööde hulgas on nii detailitruumaid kui maaliliselt vabamaid teoseid. Nigul Espe oskas pallaslasena hiilgavalt valida loendamatu arvu värvikombinatsioonide seast just neid, mis muudavad kujutletu meeleolukaks.[1] Nigul Espe tööde koloriit on enamasti kirgas, neile on omane rõõmus alatoon.[1]

Tema kuus teost asuvad Tartu Kunstimuuseumis.

Mööblikavandid[muuda | muuda lähteteksti]

1937[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aia- ja rõdumööbel – Taluperenaine (1937) 7, lk. 214–217: joon.
  • Kaks garnituuri polstermööblit – Taluperenaine (1937) 9, lk. 266–269: joon.
  • Lillelauast, eesriidehoidjast ja nurgakapist ning -riiulist – Taluperenaine (1937) 8, lk. 240–243: joon.
  • Magamistoast ja magamistoa mööblist – Taluperenaine (1937) 11, lk. 322–325; (1938) 1, lk. 3–7: joon.
  • Raamatukappe ja teisi panipaiku raamatuile – Taluperenaine (1937) 10, lk. 294–296: joon.

1938[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kirste, tugitoole ja seinariiuleid ning -kappe – Taluperenaine (1938) 9, lk. 234–237: joon.
  • Koolilapse omast mööblist: valmistamisest – Taluperenaine (1938) 10, lk. 262–266: joon.
  • Köögimööblist – Taluperenaine (1938) 11, lk. 292–295.
  • Söögitoa-mööbel – Taluperenaine (1938) 2, lk. 33–35; 3, lk. 61–64: joon.

1939[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kapplaud raadiovastuvõtjale – Taluperenaine (1939) 2, lk. 36: joon.
  • Köögimööbel – Taluperenaine (1939) 1, lk. 4–7: joon.
  • Saunamööbel – Taluperenaine (1939) 6, lk. 148–149: joon.
  • Söögitoa-elutoa mööbel – Taluperenaine (1939) 11, lk. 284–287: joon.

1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hea voodi – hea uni – Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 4, lk. 14–15: joon.
  • Maatöörahvale ajakohane köögisisustus – Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 15, lk. 57–59: joon.
  • Perekonna riidekapp - Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 5, lk. 18–19: joon.
  • Raamatud, ajalehed, raadio ja kirjutuslaud – ühte kappi: kombinatsioon-kapp – Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 13, lk. 49–50: joon.
  • Söögitoakapp kodukäsitöö saadusena – Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 3, lk. 11–12: joon.
  • Taluteenija "omast mööblist" – Taluperenaine (1940) 5, lk. 116, 118–119: joon.
  • Tool talutoas rahvusliku mööblina – Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 2, lk. 5–6: joon.
  • Töötoa-peretoa mööblist – Taluperenaine (1940) 1, lk. 6–7: joon.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]