Priidu Aavik
| Priidu Aavik | |
|---|---|
| Sündinud |
22. aprill 1905 Novgorod |
| Surnud |
22. aprill 1991 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | maalikunstnik |
| Tunnustus | Eesti NSV riiklik preemia (1947) |
Priidu Aavik (22. aprill 1905 Novgorod – 22. aprill 1991 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Priidu Aavik sündis kooliõpetaja Eduard Aaviku üheksalapselise pere viienda lapsena.[1] Isa töötas Novgorodi saksa kogukonna kooliõpetajana.
1914. aastal ta vallandati ning perekond kolis Tallinna. 1917. aastal koliti Hagerisse Maidla mõisa, kus Priidu läks Hageri kihelkonnakooli. 1918. aastal ema suri ja perekond lagunes, vanemad lapsed asusid tööle, nooremad jaotati sugulaste vahel. Priidu asus elama Kernu valda Haiba külla perekond Kruuside juurde. 17-aastaselt kolis ta Tallinna, kus töötas ja õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis.[2]
1934 astus ta Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938. Seejärel kolis ta Tallinna, kus asutas oma stuudio.[3] 1939. aastal sõitis ta õpinguid jätkama Pariisi, kuid sõja puhkemisel oli sunnitud pöörduma tagasi.[3]
1941. aasta suvel mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Ta võttis osa lahingutest Tallinna ja Leningradi lähistel, hiljem viidi Jaroslavli, kus oli üks Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi[3] ja Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu asutajaid.
Eestisse naasnult töötas ta aastatel 1944–1946 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktori ajutise kohusetäitjana, 1945–1947 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatuse esimehena ja 1947–1948 Tallinna Kunstifondi esimehena. Aastatel 1951–1953 oli ta Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni peakunstnik ja 1954–1962 Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (enamasti kalurielu teemadel). Aastatel 1962–1965 tehtud Atlandi-reisi mõjul asendus senine jutustav laad vahetuma ja impulsiivsemaga:
- 1963 Fugle fjordis[4]
- 1964 Laevad Nigeeria rannikul[5]
- 1965 Triivpüük ulgumerel[6]
- 1967–1968 Traal[7]
Suviti armastas maalida Prangli rannakalurite elu ja maastikke:
- 1979 Sadamas Pranglil (Prangli saarel)[8]
- 1979–1980 Prangli sadam II[9]
- 1980 Läänerannik, Prangli saared (Pilvitab)[10]
- Kõik need maalid asuvad Eesti Kunstimuuseumis
Näitusi
[muuda | muuda lähteteksti]- 1938 esmaesinemine; Tartus toimunud Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajate näitusel
- 1938 KKSKV näitus
- 1943 Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva näitus Moskvas (Nõukogude Eesti preemia 1947)
- 1976 isikunäitus, Tartu Kunstnike Maja
- 1983 Rapla
Tegevus NLKP-s ja Nõukogu võimuasutustes
[muuda | muuda lähteteksti]- 1948 NLKP liige
- 1948—1956 neli korda järjest Tallinna linna TSN saadik
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Priidu Aavik oli abielus kunstnik Salome Trei õe Helmi Treiga.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1947 – Nõukogude Eesti preemia
- 1965 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ester Šank. "Ühe näituse ümber". Ühistöö nr 33, 19. märts 1983. Lk 2
- ↑ Omakäeline elulugu. Kunstnike kirjad, vastused ankeedile. Maal A-P. EKMA.136.13.7/4-5
- 1 2 3 Priidu Aavik 40-aastane. Sirp ja Vasar, 28. aprill 1945
- ↑ https://www.muis.ee/museaalview/248255
- ↑ https://www.muis.ee/museaalview/2857957
- ↑ https://www.muis.ee/museaalview/248346
- ↑ https://www.muis.ee/museaalview/248588
- ↑ https://www.muis.ee/museaalview/250360
- ↑ https://www.muis.ee/museaalview/249036
- ↑ https://www.muis.ee/museaalview/248346
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ivi Drikkit. "Pühapäevakohv. Priidu Aavikuga" Edasi nr 98, 25. aprill 1976. Lk 3
- Vilma Reinholm. "Aavik, Priidu, maalikunstnik". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 12–13