Erich Leps

Allikas: Vikipeedia
Erich Leps
Sünninimi Erich Lõps
Sünniaeg 30. november 1901
Tallinn
Surmaaeg 14. detsember 1965 (64-aastaselt)
Chicago
Rahvus eestlane
Tegevusala maalikunst
Kunsti õppinud Tallinna Kunsttööstuskool, Pallas

Erich Leps (kuni 1936. aastani Lõps; 30. november 1901 Tallinn14. detsember 1965 Chicago) oli eesti maalikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Erich Leps õppis aastatel 1916–1917 Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1923–1925 Riigi Kunsttööstuskoolis ja 1925–1931 Nikolai Triigi õpilasena Pallases. Edukate õpingute eest määrati talle Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsuselt stipendium õpinguteks Pariisis (1931–1932). Järgnevatel aastatel viisid lühemad õppereisid teda Itaaliasse, Šveitsi, Saksamaale, Soome, Rootsi ja Venemaale. 1930. aastate teises pooles elas ta Pärnus, kus avas oma õppestuudio, pidas loenguid rahvaülikoolis ja korraldas ekskursioone Tallinna kunstinäitustele.[1]

Aastail 1944–1949 elas ta sõjapõgenikuna Ulmis Saksamaal. 1949. aastal emigreerus ta koos abikaasaga Ameerika Ühendriikidesse, kus alguses töötas kunstiõpetaja ja portreemaalijana, hiljem reklaamikunstnikuna Hartfordis Connecticutis ja siis kuni surmani Chicagos.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1928. aastast esines ta kõikidel Kujutavate Kunstide Sihtkapitali ja kunstiühingu Pallas korraldatud näitustel Eestis. Samuti olid tema maalid esindatud välismaistel Eesti kunstinäitustel Riias, Moskvas, Saksamaal jne.

Leps sai tuntuks portretistina, maastiku- ja žanrimaalijana. Viljaka kunstniku teoseid leidus paljudes erakogudes, mitmetes kunstimuuseumides, samuti Pärnu Muuseumi ennesõjaaegses fondis.

Pagulasaastatel Saksamaal jätkas Leps intensiivselt kunstialast tegevust, esinedes pea kõikidel Saksamaal korraldatud Eesti kunsti näitustel. Ta organiseeris ja juhatas Ulmis esimest Eesti pagulaste rakenduskunsti ja kunstkäsitöö ühingut Estonian Handicraft.[2]

Pärast Ameerika Ühendriikidesse emigreerumist maalis Leps esimesed kaks aastat peamiselt portreesid kohalikest arstidest, poliitikutest ja majandustegelastest. 1952. aastast alates leidis ta endale rakenduse töötades välireklaamifirmas General Outdoor Advertising maalijana. Tänu oma väljapaistvatele tehnilistele teadmistele ja oskustele edutati teda tööle sama firma Chicago peakorterisse, kus ta töötas kuni 1965. aastani, mil raske haigus sundis teda tööd katkestama.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Graafik Pauline Elfriede Leps-Estam oli tema abikaasa, nad abiellusid 11. juulil 1930. Nende poeg oli pedagoogikateadlane Ants Arvo Leps.

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Erich Lepsi soov oli, et ta kunstikogu jõuaks pärast ta surma kodumaale Pärnu muuseumi. Minia Virve Lepsi ja peretuttava Mai Treude abil ning Eesti Rahvusarhiivi toel osutus võimalikuks kunstniku soov täita. Kodumaale jõudis üle 120 Erich lepsi teose, lisaks tema abikaasa, aga ka Ida Emilie Adamsoni, Edmund Valtmani, Salme Riig-Reimani ja isegi Eduard Wiiralti töid ning arhiivimaterjale.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Pärnu muuseumi jõudis annetus Ameerikast" Pärnu Postimees, 31.08.2012
  2. 2,0 2,1 Pärnu Muuseumis avatakse näitus „Pärnu Pallaslased paguluses: Erich Leps ja Pauline Elfriede Leps Estam.“, Pärnu Muuseumi pressiteade, 18.05.2015
  3. Erakordne annetus pagulaskunstnikelt. Eesti Päevaleht (Rootsi), 7. jaanuar 2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]