Pühajärv
|
See artikkel räägib Valgamaal asuvast järvest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pühajärv (täpsustus) |
| Pühajärv | |
|---|---|
 | |
| Sissevool | Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja |
| Väljavool | Väike Emajõgi |
| Valgla suurus | 44 km² |
| Pindala | 2,93 km²[1] |
| Pikkus | 3,5 km |
| Laius | 1,6 km |
| Kaldajoone pikkus | 16,3 km |
| Keskmine sügavus | 4,3 m |
| Suurim sügavus | 8,5 m |
| Maht | 12 293 700 m3 |
| Kõrgus merepinnast | 115 m |
| Koordinaadid | 58° 1′ 41″ N, 26° 27′ 30″ E |
Pühajärv (ka Otepää Pühajärv) on järv Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepääst 3 km edela pool. Pühajärvest saab alguse Väike Emajõgi.
Asend ja morfomeetria[muuda | muuda lähteteksti]
Pühajärv on põhjakirde-lõunaedela suunas piklik 293 ha suuruse veepeegliga järv. Saartega on pindala kokku 298,3 ha. Järve pikkus on 3,5 km, laius 1,6 km. Ta asub 115 m kõrgusel merepinnast ja tema suurim sügavus on 8,5 m.
Järves on viis saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur-Lepasaar ja Väike-Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased.
Läbivool[muuda | muuda lähteteksti]
Pühajärv on tugeva läbivooluga, järve suubuvad Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja ja Mülke oja, samuti teisi kraave. Järves on rohkesti allikaid.
Järve lõunaosas asub Väikse Emajõe lähe, mille kaudu toimub väljavool.
Kalastik[muuda | muuda lähteteksti]
Pühajärve kalastik on väga liigirikas: enim leidub latikat, järgnevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk.
Järvel peetakse kalastusvõistlusi.
Muistendid[muuda | muuda lähteteksti]
Nii järve kui ka selle tekkimise kohta mitmeid legende ja rahvamuistendeid.[2]
Kahe muistendi järgi on järv tekkinud suurte äikesevihmade tagajärjel. Ühel juhul Otepää elanikud palunud taevaisa anda neile vett ja taevaisa kuulnudki seda palvet ning avanud taevaluugid. Teisel juhul olla praeguse järve asukohas elanud väga õelad inimesed, ja seal valitsenud pidev riid ning tülid. Vanaisa olnud nende üle pahane ja otsustanud nad hävitada, kuid andnud meeleparanduseks kolm päeva aega. Ta lasknud hirmsal kõuepilvel Munamäe kanti tulla ja sellel seal hirmsasti kärkida. Pilvest hüüdnud ka hääl: "Hoidke endid!" Nii müristanud äiksepilv kolm päeva ja löönud välku, kuid inimesed polnud sellest välja teinud ja tülitsenud ning riielnud ikka edasi. Siis lõppenud Vanataadi kannatus ja ta lasknud kõuepilvedel maale vajuda. Veed katnud kõik ja tekkinud järv.
Kolmanda legendi järgi sadanud järv taevast maapeale, kui inimesed pühas tammikus seda maapealt taevas nägid ning selle kohinat kuulsid ja üks nende seast öelnud: "Kohiseb teine taevas nagu meie püha tammik maa peal."
Neljanda muistendi järgi tekkinud järv Linda silmaveest, kui see leinas oma lahingus surma saanud poegi.
Eestis pole ühtegi teist järve, mida oleksid nii rohkelt kujutanud kõikide kunstižanride esindajad.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pühajärv keskkonnaportaalis (vaadatud 28.02.2019)
- ↑ Pühajärve tekkelood. Valgamaa kohamuistendeid. Valga keskraamatukogu. Vaadatud 14.10.2014.
- ↑ Kas tunned maad. Tallinn 1965. Lk 623.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak, lk 172–173.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pühajärv |