Johannes Hirv
| Johannes Hirv | |
|---|---|
| Sünninimi | Johannes Hirsch |
| Sündinud |
2. detsember 1900 Sõrandu, Koigi vald, Järvamaa |
| Surnud |
28. jaanuar 1953 Tartu |
| Rahvus | eestlane |
| Tegevusala | skulptor ja kunstiõpetaja |
Johannes Hirv (kuni 1939. aastani Johannes Hirsch; 2. detsember 1900 Koigi vald, Sõrandu – 28. jaanuar 1953 Tartu) oli eesti skulptor ja kunstiõpetaja.
Ta õppis 1923–1931 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Ado Vabbe juures maalimist ja Anton Starkopfi ateljees skulptuuri. Lõpetas kooli skulptuurierialal 1931 ning sooritas ka joonistamisõpetaja kutseeksami.
Johannes Hirv töötas aastatel 1931–1932 Valga Poeglaste Gümnaasiumis ja tütarlastegümnaasiumis ning 1932–1938 Valga Ühisgümnaasiumis, keskkoolis ja erakaubanduskoolis, 1931–1934 ka Valga Läti Eraühisgümnaasiumis joonistusõpetaja ja 1934–1938 koolijuhataja.[1] 1938–1944 Tartu II ja V gümnaasiumi ja Õpetajate Seminari joonistusõpetaja. Ta oli Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud.[2]
Johannes Hirve looming sisaldab põhiliselt portreid, materjalidest eelistas ta marmorit.
Kuulus kunstiühingusse Pallas ja oli Eesti Kunstnike Liidu liige.
Johannes Hirv koos skulptor Martin Saksaga on Tartus Vabaduse puiestikus 1952. aastal avatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monumendi autor.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Tuntud inimeste tähtpäevi". Valgamaalane. 1. detsember 2010. Vaadatud 9. septembril 2025.
- ↑ "Valga Ühisgümnaasiumist lahkub veel kaks õpetajat". Lõuna-Eesti. 26. august 1938. Vaadatud 9. septembril 2025.
- ↑ "Kujurid töötamas". Nõukogude Küla : EKP Kallaste Rajoonikomitee ja Kallaste Rajooni TSN häälekandja. 28. veebruar 1952. Vaadatud 8. septembril 2025.