Ott Kangilaski

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ott Kangilaski
Sünniaeg 14. juuni 1911
Sünnikoht Verilaske, Viljandimaa
Surmaaeg 28. aprill 1975
Surmakoht Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala graafik ja publitsist
Kunsti õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas

Ott Kangilaski (pseudonüüm King Kong Kongivere 14. juuni 1911 Verilaske, Viljandimaa28. aprill 1975 Tallinn) oli eesti graafik, karikaturist ja publitsist.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Viljandimaal Verilaske[1] taluniku perekonnas. Õppis Arumetsa algkoolis, Tartu poeglaste reaalgümnaasiumis, gümnaasiumi lõpetas siiski Viljandis. 1931–1935 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas kunsti- ja kirjandusajalugu ning rahvaluulet, osales üliõpilasseltsi Veljesto ettevõtmistes. Sellel ajal algas ka tema populaarsuse algus, sügishooaja suursündmustega – pilavate mardiooperite värsistatud lavatekstide loomisel, kus ta oli nende tekstide põhiautoriks[2]. Tema õpingud ülikoolis katkesid halvenenud tervise tõttu. Aastast 1934 õppis ka Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Ado Vabbe graafikaateljees. 1940 jätkas Kangilaski kuus aastat varem pooleli jäänud kunstiõpinguid Konrad Mäe nim. Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Aino Bach ja Arkadio Laigo juhendusel ja lõpetas 1943. aastal Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused graafika alal. Vahepealsetel aastatel oli ta end aga juba kunstnikkonnas tõestanud andeka raamatuillustraatorina, millest enam tähelepanu pälvisid “Arbujate” sõpruskonna luuletajate teosed.[3] Sellest tulenevalt sai tema peamiseks tehnikaks graafika. Jätkas õpinguid 1940–1941 Konrad Mäe nim. Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Aino Bachi ja Arkadio Laigo juhendusel ja lõpetas 1943 Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused. Aastast 1966 oli üks Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid ja selle auliige[2]. Samuti tegi ta kaastööd Vanemuise teatrile.

Ott Kangilaski haud

Ott Kangilaski on maetud Metsakalmistule.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Suur osa loomingust ja vabagraafikast toetub rahvaluulele, tähelepanuväärseim on sari muistendiainelisi lehti, milles ilmneb sügavtrükitehnikate meisterlik valdamine. Viljeles ka puugravüüri. 1950-ndatel muutusid populaarseteks tema eesti muistenditeainelised lehed ja "Kalevipoja" paikadega seotud maastikud.

Ott Kangilaski oli tegev raamatuillustraatorina, karikaturistina, avaldas kunstialaseid artikleid ja raamatuid. Ta on kirjutanud Eduard Wiiraltist, sügavtrükitehnikatest, jooksvatest kunstiprobleemidest. Koos vennapoja Jaak Kangilaskiga oli ta omaaegse populaarse „Kunsti kukeaabitsa“ (1968, tiraažiga 10 000) väljaandjaks. 1969. aastal ilmus „Loomingu“ raamatukogu sarjas (tiraažiga 22 000) vestekogumik „Jutulõng“[2]. Ott Kangilaski illustreeris mitmeid populaarseid lasteraamatuid, mille tegelasteks meie rahvajuttude kangelased ning käsitles sama ainest ka oma vabagraafikas.

Kangilaski hakkas näitustel esinema 1929. aastast, isikunäitused 1963 ja 1971.[4]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ott Kangilaski oli Juhan Kangilaski vend ja Jaak Kangilaski onu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Allikas[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]