Ludwig Bandelier

Ludwig Bandelier (11. märts 1836, Guddatschen, Gumbinneni kreis, Preisi provints, Preisi kuningriik – 2. august 1922 Tartu) oli Tartu mööblitööstur ja Tartu Käsitööliste Seltsi asutaja ja auliige.

Tartu mööblitööstur Ludwig Bandelieri poolt 1880. aastal väljastatud arve päis. Mööblipoes pakuti "lihtast ja elegantset uusima stiiliga mööblit, mis oli vastupidav ja hea ning, millele anti aastane garantii. Mööblivabrik pakkus ka metallist ja puust erinevate kattematerjalide ja kaunistustega surnukirste

Päritolu ja saabumine Tartusse

Bandelier mööblivabrik ja korterelamu Tartu Puusilla juures Vene tänava alguses

Ludwig, Ludwigi poeg Bandelier sündis 11. märtsil 1836. aastal Guddatscheni külas, Gumbinneni kreisis, mis sel ajal kuulus Preisi kuningriigi Preisi provintsi ning asub tänapäeval Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblastis. Bandelier õppis tisleriks ning rändas seejärel Venemaale, kus töötas mitmes linnas.

9. aprillil 1860. aastal asus Bandelier elama Tartusse. 28. detsembril 1860. aastal asutas ta koos 9 kohaliku käsitööselliga ametivendade seltsi (sks k Gesellenverein), mis nimetati järgmise aasta veebruaris Tartu Käsitööliste Seltsiks (sks k Dorpater Handwerker Verein). Seltsi eesmärgiks oli koondada käsitöölisi, parandada nende kutseoskusi ja haridustaset ning hoolitseda liikmete vaba aja sisuka veetmise eest. Liikmeskonna moodustasid põhiliselt sakslased, kuid seltsi võisid astuda ka saksa keelt oskavad eestlased. 19. saj lõpul kuulus seltsi nii Tartus kui ka väljaspool Tartut tegutsevaid käsitöömeistreid, selle, kaupmehi, literaate, aadlikke-mõisnikke, pastoreid jne. Bandelier omandas Tartu meistrite juures töötades tislermeistri staatuse ja samuti kodanikuõigused. 20. juunil 1864. aastal asutas Bandelier oma kunst-tisleri töökoja ning avas 1867. aastal Tartus oma esimese mööblipoe. 1867. aasta Tartu esimese rahvaloenduse järgi elas Bandelier Raekoja taga asunud majas Jaani tn 16 (hiljem Ülikooli tn 34, hävis Teises maailmasõjas).

1864. aastal abiellus Bandelier Tartus Königsbergist pärit sakslaste järeltulija Rosalie Friederike Königsmanniga (1842–1866), kes aga peatselt suri. Seejärel abiellus Bandelier 1869. viimase õe Amalie Leontine Königsmanniga (1853–1910). Neil oli kokku kaheksa last: William Ludwig (1870–1871), Ludwig Johannes (1873–1909), Herman Carl (1875–1876), Rosalie Marie (1877–1879); Marie Elisabeth Leontine Masing (1880–), Walter Robert (1882–1905), Ida Olga Helene (1890–) ja Herbert (1894–1929).

Mööblivabriku rajamine ja laiendamine

Tartu Suurgildi mööbel

1876. aastal omandas Bandelier 9800 rubla eest Vene ja Kalda tänava nurgal endise puusilla juures ühekordse kahest tiivast koosneva puidust kivikatusega elumaja hilisema aadressiga Vene tn 1. Selle kõrvale Kalda tn 16 ehitas ta uue kolmekorruselise kivist soklikorrusega puidust korterelamu, kus ta ise elama asus ja kortereid välja üüris (mh oma meistritele, nt Johan Buschile).

Järgnevail aastakümneil arendas Bandelier oma Vene ja Kalda tänavate nurgal asunud töökodadest eduka mööblitööstuse, mille toodangut müüdi kogu Venemaal. 1888. aastal avas ta mööblipoe Peterburis, 1889. aastal Moskvas ja 1890. aastal Riias. Tartu mööblil oli juba varasemast ajast hea maine ja seda osati Venemaa suurlinnades hinnata. Bandelierilt tellisid mööblit muidugi kohalikud mõisnikud, heal järjel seltsid ja ühingud ning rikkamad linnakodanikud. Tartu meistritelt telliti ampiir- ja biidermeiermööblit, uusrokokood ja uusgootikat, kuigi ajastule omaselt kombineeriti erinevate ajalooliste stiilide elemente. Eesti Rahva Muuseumis asuvad kunagise Tartu Suurgildi mööblikomplekti uusgootilikud toolid, mis paraku on ainus teadaolev Bandelieri vabrikule omistatav töö, mis on tänaseni säilinud. 1890. aastal töötas Bandelieri töökojas juba 25 töölist, kusjuures tööprotsessidel kasutati kaasaegseid mehhanisme. Äriline edu võimaldas tootmist veelgi laiendada. 1897. aastal lasi Bandelier Vene ja Kalda tn nurgale (Vene tn 1) ehitada uue punastest tellistest kahekorruselise mööblivabriku hoone. 1907. aasta seisuga oli Bandelier müünud oma toodangut kokku üle 2 miljoni rubla eest, sh vaid veidi rohkem kui neljandiku Tartusse.

Tartu Suurgildi mööblikompleti tool

Bandelier töökojal on suur roll käsitööliste koolitamisel. Tema juures hea väljaõppe saanud, enamasti Liivimaalt pärit noored tislerid märkisid oma koolituskohta uhkusega kui kvaliteedimärki. Tartu tislerite tsunftiraamatu järgi oli kuni 1908. aastani Bandelier mööblivabrikus välja õppinud ligi 350 noormeest, kes olid hiljem omandanud meistrikutse või rajasid oma töökojad. Bandelieri juures õppinud Jaan Baumann valmistas sisustust Tartu Maarja ja Peetri kirikule ning mööblit Oru lossi. Bandelier mööblitööstuses töötas lühikest aega ka Eesti kunstnik Konrad Mägi ja Eesti teatritegelane August Wiera.

1911. aastal plaanis Bandelier oma mööblivabriku Tartust Riiga kolida, kuivõrd kubermangupealinnast sai ta väga palju tellimusi. Bandelier vabrik oli kasvanud Tartu kõige suuremaks mööblitööstuseks. Vabrikkuse oli paigaldatud 8-hobujõuline elektrimootor, mis käitas 7-10 masinat. Töötajaid oli umbes 100, kusjuures pooled neist olid õpilased ning palkadeks maksti aastas ca 15-20 000 rubla. Vabrikus valmistatud mööbel saadeti peamiselt Riiga ja Venemaa sisekubermangude suurematesse linnadesse, sest kõrge hinna tõttu oli sellele Tartus vähe ostjaid. Vabriku Riiga kolimine aga peatselt alanud maailmasõja tõttu ära.

Esimese maailmasõja ja Vabadussõja ajal oli Bandelier vabriku tegevus mõistagi raskendatud. Seoses Venemaa suure turu äralangemisega kuivasid kokku kõigi Tartu mööblitööstuste tellimused. Kui enne sõda töötas Tartu suuremates mööblitööstustes 300–400 töölist, siis pärast sõdu ainult 50.

Traagiline surm ja tööstuskooli rajamine

2. augustil 1922. oli 86-aastane vanahärra Bandelier hakanud oma korteris köögiakent avama, kuid oli sealjuures teiselt korruselt õnnetult alla kukkunud ja selle tagajärel peahaavadesse surnud. Tema surma järel jaotus tema pärandus kolme elusoleva lapse vahel – Leontine Masing ning Helene ja Herbert Bandelier, kes seda aga kohtu teel jagama hakkasid. 1924. aastal omandasid vabriku Müürsepp ja Sassi, kes lõid endise omaniku kuulsusele toetudes mööblivabriku "Endla", kuid selle tegevus lõpetati peatselt. 1926. aastal osteti hooned Tartu linnale ning rajati tööstuskool.

Tartu linna tööstuskooli puidutöö osakonna õpilaste näitus kooli ruumides Kalda tn 16

Tööstuskool tegutses seal kuni hoonete hävimiseni Teises maailmasõjas. Pärast sõda rajati hoonete kohale haljasala. Tänapäeval asub endise Bandelier mööblivabriku kohal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna Delta õppehoone.