Soome

See artikkel räägib riigist; küla kohta Võrumaal vaata artiklit Soome küla.

---

Soome Vabariik
Soome lipp Soome vapp
Riigihümn	Maamme (Vårt land)
Pealinn	Helsingi
Pindala	338 430,53 km²
Riigikeel	soome ja rootsi
Rahvaarv	5 429 400 (2013)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord	Parlamentaarne vabariik
President	Sauli Niinistö
Peaminister	Jyrki Katainen
Iseseisvus	6. detsember 1917
SKT	191,571 miljardit € (2011)
SKT elaniku kohta	35 559 €
Rahaühik	euro (EUR)
Usund	Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome Õigeusu Kirik
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.fi
ROK-i kood	FIN
Telefonikood	358

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti.

Soome pindala on 338 430,53 km² (303 892,46 km² maad, 34 538,07 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal.

Soome on üsna hõredalt asustatud (kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus), rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,4 miljonit, kellest umbes üks miljon elab Suur-Helsingis. Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome (2012. aastal rääkis seda emakeelena 89,7% elanikkonnast) ja rootsi keel (5,4%).

Soome pealinn on Helsingi alates 1812. aastast. Soome esimene pealinn oli Turu (1809–1812).

12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soome Rootsi kuningriigi alla. Järgneval sajandil oldi Soome Suurvürstiriigina Vene Keisririigi osa. 1917. aastal kuulutas Soome end iseseisvaks.

Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.

Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal.

Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.

Etümoloogia

Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme ('maa, pind'). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et varased soomlased kutsusid Soomet Suomaaks ('soomaa'). Nimetust kasutati 2. aastatuhande esimesel poolel edelapoolsete rannikualade (Päris-Soome), aastatuhande keskpaiku Lõuna-Soome kohta ning lõpuks laienes see kogu tänapäevase riigi nimeks.

Eksonüüm "Finland" sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi, on teadmata.

Geograafia ja loodus

Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike, asudes laias laastus 60. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga, kus esinevad polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva.

Soomel puudub juurdepääs Põhja-Jäämerele.

Vahemaa lõunapoolseima (Hanko) ja põhjapoolseima (Nuorgam Utsjoki vallas) punkti vahel on 1160 km.

Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²). Suurim järv Saimaa on Euroopas neljandal kohal.

Soome on tuntud tuhande järve maana

Soomele kuulub 179 584 saart, neid on kõige tihedamalt Saaristomeres mandri ja Ahvenamaa vahel.

Soome maastik on valdavalt tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril, kus on Soome kõrgeim punkt Halti (1324 m). Lõuna-Soomes võib näha mandrijää taandumisel tekkinud oose (Salpausselkä).

Levinuim kivim on graniit, mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades.

Kliima

Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Lõuna-Soomes kestavad talved (ööpäeva keskmine temperatuur alla 0°C) tavaliselt umbes 100 päeva, lumi on maas novembri lõpust kuni aprillini. Temperatuuri miinimum võib langeda -30 kraadini. Suvi (päeva keskmine temperatuur üle 10°C) kestab Lõuna-Soomes tavaliselt mai lõpust septembrini ja sisemaal võib temperatuur tõusta 35 kraadini.

Põhja-Soomes, eriti Lapimaal on talved pikad ja külmad. Temperatuuri miinimum võib küündida -45 kraadini. Talv kestab umbes 200 päeva, lumi on maas oktoobri keskpaigast mai alguseni. Suved on lühikesed, kuid võrdlemisi soojad, maksimumtemperatuur võib tõusta ka üle 25 kraadi.

Taimestik ja loomastik

86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask.

Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik, metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt haug ja ahven).

Riik

Soomemaa ajaloolised piirkonnad enne Rootsi kuningriigiga liitmist: Päris-Soome maakond (Turu linnalään), Ahvenamaa (Kastelholmi linnalään), Satakunna maakond (Kokemäenkartanon linnalään), Uudenmaan maakond (Raasepori ja Porvoo linnalään), Karjala maakond (Viiburi linnalään), Häme maakond (Hämeenlinna linnalään), Pohjanmaa (Korsholmi linnalään) ja Savo (Savonlinna linnalään). Vaata ka Soome ajaloolised maakonnad.

• Rootsi Kuningriigi osana Soome hertsogiriik
• Soome Suurvürstiriik
• Soome Kuningriik
• Soome Vabariik

Haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Soome haldusjaotus

Soomes on 1. jaanuari 2010 seisuga 20 maakonda ja 342 valda (neist 108 nimetatakse linnaks).

Helsingi turuplats ja toomkirik.

Tampere. Vasakul Näsinneula, mis on Põhjamaade kõrgeim vaatetorn.

Elanike arv suuremates omavalitsustes

Rahvastikuandmed seisuga 31. august 2013 .

Koht	Omavalitsus	Rahvaarv	Pindala (km²)	Rahvastiku tihedus (in/km²)
1.	Helsingi	610 601	214,61	2857
2.	Espoo	259 383	330,20	830,8
3.	Tampere	219 624	525,03	418,3
4.	Vantaa	206 960	238,37	868,2
5.	Oulu	192 680	3031	63,57
6.	Turu	181 569	245,66	739,1
9.	Jyväskylä	133 420	1170,99	113,9
7.	Kuopio	105 651	2309,16	45,75
8.	Lahti	103 344	135,05	765,2
10.	Kouvola	87 290	2558,24	34,12
11.	Pori	83 375	859,45	99,94
12.	Joensuu	73 950	2381,76	31,05
13.	Lappeenranta	72 350	1433,36	50,48
14.	Hämeenlinna	67 703	1785,76	37,92
15.	Vaasa	65 607	364,26	180,1
16.	Rovaniemi	60 630	7581,97	8,00
17.	Seinäjoki	60 004	1431,64	41,91
19.	Kotka	54 837	271,29	201,9
18.	Salo	54 765	1986,49	25,57
20.	Mikkeli	54 457	3229,56	21,36

Poliitika

Soome poliitika põhialused määrab Soome põhiseadus. Soomes on parlamentaarne demokraatia, kõige suurema võimuga poliitik on peaminister. President on põhiseaduse järgi riigipea, kuid tegelikult on tal peamiselt esindusfunktsioon. President valitakse otsevalimistel kuueks aastaks. Alates 1. märtsist 2012 on presidendiks Sauli Niinistö.

Ühekojalises parlamendis on 200 liiget. Parlament valitakse neljaks aastaks. Valimiste järel moodustavad parlamendierakonnad valitsuse ja kinnitavad selle ametisse. Valitsust juhib peaminister (praegu Jyrki Katainen).

Majandus

Nokia on Soome majanduse lipulaev. Pildil Nokia N900.

Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika üritused mitte provotseerida Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks globaliseerunud riik.

Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses.

Soome oli üks 11 riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. Endine rahaühik mark asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks.

Soome tunnistati kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks 3 aastat järjest (2003–2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks.

Demograafia

Soomes on umbes 5,4 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 16 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu.

Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome.

Alates 1970. aastate algusest on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid.

Keel

 Pikemalt artiklis Soome keeled

Enamik Soome elanikke (90%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,4%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi ja saami keeltel (Lapi maakonna mõnes vallas) on Soomes ametliku keele staatus.

Enamik soomlasi oskab ka inglise keelt. Sagedane on ka saksa, prantsuse ja rootsi keele oskus, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt.

Sisserändajad moodustavad üle 4% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitme endise Jugoslaavia rahva esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi.

Soome rahvastik emakeele järgi (2012. aasta lõpus), 20 enim kõneldavat keelt: [2]

1.	soome	4 866 848	11.	tai	6926
2.	rootsi	290 977	12.	vietnami	6549
3.	vene	62 554	13.	pärsia	6422
4.	eesti	38 364	14.	türgi	6097
5.	somaali	14 769	15.	saksa	5792
6.	inglise	14 666	16.	hispaania	5470
7.	araabia	12 042	17.	soome viipekeel	4000-5000
8.	kurdi	9280	18.	poola	3598
9.	hiina	8820	19.	prantsuse	3333
10.	albaania	7760	20.	ungari	2316

Soome keel on koos eesti, ungari ja malta keelega üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, mis ei ole indoeuroopa päritolu.

Usk

Turu toomkirik

Enamik soomlasi (76,4%) kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse, 1,1% Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised.

Ajalugu

Esiaeg

 Pikemalt artiklis Soome ajalugu

Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.

Pronksiajal (1500–500 eKr) ja rauaajal (500 eKr – 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Baltimaadega.

Soome elanikke, näiteks kveene, ja nende kuningaid mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist.

Rahvasterände ajal liikusid läänemeresoomlased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk-Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased.

Soome piirid pärast Pähkinäsaari rahu 1323. aastal

Soome ristiusku pööramine ja vallutamine Rootsi ja Taani poolt

Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted Novgorodiga).

Soome 700-aastane seotus Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk toimus alles 13. sajandi teisel veerandil, 1249. aastal vallutasid rootslased Häme. 9. jaanuaril 1275 kuulutas Rooma paavst Gregorius X välja ristisõja Soome paganate vastu. Kolmas ristiretk sooritati Rootsist Torgils Knutssoni ja Rootsi piiskopi Västeråsi Peter juhtimisel Soome 1293. aastal, vallutati Äyräpää, Jääski ja Savo ja rajati ka Viiburi linnus, Karjalas.

Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud Soome. 1209 otsustas Rooma paavst anda Taani kuningale Knud Suurele ja Lundi peapiiskopile, õiguse määrata Soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse Läänemere põhjakalda rahvaid.

Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809)

Ajalooliselt loetakse Soome Rootsiga liidetuks Birger Jarli juhitud Teise ristisõja tulemusel 1249–1250, mille käigus ta alistas hämelased, pani aluse Häme kindlusele ning liitis Hämemaa ja Päris-Soome lõplikult Rootsiga. Idapoolse territoorimi Karjala hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid Loode-Venemaal valitsenud ja Ingerisse laienenud Novgorodi vabariigi huvidega. Rootsi edasitungil idasuunaltoimus 1240. aastal Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši poolt juhitavate Novgorodi vägedega Ižora jõe Neevasse suubumiskohas toimunud Neeva lahing. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal kindluse ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid novgorodlaste väed rootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta 12. augustil Orešekis/ Pähkinälinnas sõlmitud Pähklisaare rahu. Piirijoon valduste vahel märgiti Soome lahest mööda Sestra jõge, põhjapool Saima järveni ja seejärel loodes kuni Botnia laheni.

Soome keskaeg

 Pikemalt artiklis Soome keskaeg

Soome suurhertsogiriik, Rootsi kuningriigi koosseisu 1797. aastal

Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus

1581. aastast oli Soome, Rootsi Kuningriigi koosseisu kuuluv Soome Suurvürstiriik. Rootsi tahtis laiendada oma riigi piire ida suunas, mis viis sõdadeni Moskva suurvürstiriigi ja Vene tsaaririigiga.

 Pikemalt artiklis Vene-Rootsi sõda, Vene-Rootsi sõda (1495–1497), Vene-Rootsi sõda (1554–1557), Vene-Rootsi sõda (1570–1595) ehk Kahekümneviieaastane sõda (1570–1595), Vene-Rootsi sõda (1590–1595), Ingeri sõda (1610–1617), Teine Põhjasõda (1655–1661), Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Vene-Rootsi sõda (1656–1661)

Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Keisririik pea kogu Soome. 1743. aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema Viiburi kubermangu.

1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahulepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Suurbritannia-vastase kontinentaalblokaadiga, millest keeldumise järel alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena vallutas Venemaa 1808–1809 ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja uus Rootsi kuningas Karl XIV Johani nime all Rootsi kuningaks valitud Jean-Baptiste Bernadotte ja Venemaa keiser Aleksander I sõlmisid 1810. aastal mõjusfääride lepingu, mille kohaselt Rootsi tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni Taanile kuulunud Norra liitmiseks Rootsi Kuningriigiga.

Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917)

29. märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus. 1811. aastal liideti sellega Viiburi kubermang ja selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917.

Soome 1920–1940

Iseseisvumine ja Soome Vabariik

Viimastel Venemaa keisririigi senati valimistel 1.–2. juulil 1916 said Soome sotsiaaldemokraadid 103 kohta 203 kohast, Soome partei 33, Noor-Soome partei 23, Rootsi rahvapartei 21 ja Agraar- ehk Põllumeeste Liit 19 kohta. 6. detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka Vladimir Lenini juhitav bolševike ja esseeride koalitsioonivalitsus 24. detsembril 1917.

18. jaanuaril 1918 asutati Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei. Ametiühingud ja Punane kaardivägi (Soome Tööliste Täitevkomitee) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa.

Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas parlament pärast kodusõda välja loodava Soome Kuningriigi. Kuningaks valiti Hesseni prints Friedrich Karl. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919 Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome kodusõja lõpetas Tartu rahulepinguga aastal 1920, millega määrati kindlaks ka Soome-Vene piir.

Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939–1940) ja Jätkusõjas (1941–1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944–1945), mille käigus soomlased tõrjusid Põhja-Soomest välja sakslased.

Nõukogude Liiduga 1947 ja 1948 sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Evakueeriti 400 000 inimest.

Lähiajalugu

Soome kaart

Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse.

Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema.

Vaata ka

• Soome põhiseadus
• Soome haldusjaotus
• Soome Demokraatlik Vabariik
• Soome Kuningriik
• Suur-Soome idee
• 2007. aasta Soome parlamendivalimised
• Soome riigipeade loend
• Soome valitsusjuhtide loend
• Soome õhujõud
• "Suured soomlased"
• Soome välisminister
• Soome meediasüsteem
• 2011. aasta Soome parlamendivalimised
• Soome aasta sportlane
• Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel
• 2012. aasta Soome presidendivalimised
• Soome jäähokikoondis
• Soome politsei
• Soome maakaitseüksused
• Soome Teadusselts
• Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel
• Pension Soomes

Välislingid

• Artur Vassar, Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist. – Ajalooline Ajakiri nr.2/1938
• Visit Finland (inglise keeles)
• Discover Finland with Suomifani.com (inglise keeles)
• Finland Travel Community – Discussion Forum (English)
• Jaanus Piirsalu. Soome–Vene suhted: tõsiasjade tunnistamine on tarkuse algus EPL, 24. jaanuar 2009
• Das Landgut Monrepos in Finland, 1804. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
• Finlands städers vapenbok, 1892. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR