Saami keeled

Allikas: Vikipeedia
saami keeled (sámegiella)
Kõneldakse Norra Norra
Rootsi Rootsi
Soome Soome
Venemaa Venemaa
Piirkonnad Lapimaa
Kokku kõnelejaid Kuni 40 000
Keelesugulus uurali keeled
 soome-ugri keeled
  saami keeled
Ametlik staatus
Ametlik keel Riigikeel pole kuskil. Mõnes Norra, Rootsi ja Soome piirkonnas vähemusrahvuse keel.
Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel.      1. lõunasaami2. Ume saami3. Pite saami4. Lule saami5. põhjasaami    6. koltasaami7. Inari saami8. Kildini saami9. turjasaami
Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel.

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjakeeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus.[viide?] Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel. Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eek, Arvo. "Lapi keele- ja kultuuriprobleemid arutlusel", Keel ja Kirjandus 1984, lk 382-384.