Soome ajaloolised maakonnad

Soome ajaloolised maakonnad (soome keeles historialliset maakunnat, rootsi keeles historiska landskap) on pärand Soome ühisest ajaloost Rootsiga. Maakonnad kui haldusüksused lakkasid olemast 1634. aastal, mil nende asemele loodi läänid, millel põhinev jaotus kehtis 1997. aastani.

Rootsi riigi halduskorralduses jagunesid ajaloolised maakonnad läänideks ning need omakorda kohtupiirkondadeks ja kohalikeks haldusüksusteks häraditeks (kihlakondadeks), mis koosnesid mitmest kihelkonnast^[1]^[2] (rootsi k. socken, soome k. pitäjä)^[3]^[4]. Rootsikeelsed nimetused omavad tähtsust, sest Rootsi kuningriigis, mis hõlmas ka tänapäeva Soome alasi, oli halduskeel rootsi keel.

Maakonnad on tänini säilinud kui traditsioon, kuid neil ei ole enam halduslikku funktsiooni. Maakondade piirid ühtivad umbkaudu ka soome keele murdealade piiridega.

Maakondade loend

Soome ajalooliste maakondade loend (sulgudes soome- ja rootsikeelne nimi):^[5]

Päris-Soome (Varsinais-Suomi, Egentliga Finland)
Ahvenamaa (Ahvenanmaa, Åland)
Uusimaa (Uusimaa, Nyland)
Pohjanmaa (Pohjanmaa, Österbotten)
Häme (Häme, Tavastland)
Satakunta (Satakunta, Satakunda)
Savo (Savo, Savolax)
Karjala (Karjala, Karelen)
Lapimaa (Lappi, Lappland)

Heraldika

Esimest korda näidati kõigi maakondade vappe üheskoos kuningas (1523–1560) Gustav I Vasa matustel 1560. aastal ja neist mitu olid antud just selleks puhuks. Pärast seda, kui Soome 1809. aastast enam Rootsile ei kuulunud, on kahe riigi maakondade vappide kasutamise traditsioonid mõnevõrra lahknenud. Näiteks kutsus Lapimaa jagamine esile vajaduse eristada Lapimaa Soome ja Rootsi osa vappe.

Soome tänapäevaste maakondade vapid põhinevad ajalooliste maakondade vappidel.

Vaata ka

Viited

↑ Eesti entsüklopeedia 4. kd. Tallinn: Valgus, 1990, lk 395–396 (märksõna „härad”)
↑ Enn Tarvel. Eesti rahva lugu. Tallinn: Varrak, 2018, lk 173.
↑ Eesti entsüklopeedia. 5. kd. Tallinn: Valgus, 1990, lk 421.
↑ Myrdal, Janken; Morell, Mats (toim.). The Agrarian History of Sweden: From 4000 BC to AD 2000. Lund: Nordic Academic Press, 2011, lk 118–120.
↑ "Landskap (Uppslagsverket Finland)". Originaali arhiivikoopia seisuga 12.10.2016. Vaadatud 13.12.2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

Kirjandus

Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630., Andra delen, häft. 1. Norrland jämte Österbotten och Åland, s. 297-316; VII Lappmarkerna, s. 329-344; Tredje delen, Häft 3, Norrland. 2) Fögderierna 278–289. s. 97-99
Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Andra delen, häft. 2. Stockholm 1922, IX. Åland, Finland (jämte Kexholms län), I. Egentliga Finland, II. Satakunda, III. Nyland, IV. Tavastland, V. Karelen (Viborgs län), VI. Savolaks, VII. Kexholms län, Kyrkogodsen samt arv och eget, s. 345-544

Välislingid

Soome ajaloolised maakonnad – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] Eesti entsüklopeedia 4. kd. Tallinn: Valgus, 1990, lk 395–396 (märksõna „härad”)

[2] Enn Tarvel. Eesti rahva lugu. Tallinn: Varrak, 2018, lk 173.

[3] Eesti entsüklopeedia. 5. kd. Tallinn: Valgus, 1990, lk 421.

[4] Myrdal, Janken; Morell, Mats (toim.). The Agrarian History of Sweden: From 4000 BC to AD 2000. Lund: Nordic Academic Press, 2011, lk 118–120.

[5] "Landskap (Uppslagsverket Finland)". Originaali arhiivikoopia seisuga 12.10.2016. Vaadatud 13.12.2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]