Nöörkeraamika kultuur

Allikas: Vikipeedia

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selliste kirveste põhjal on seda nimetatud ka venekirveste kultuuriks.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nöörkeraamika leviala

Eesti alal levinud nöörkeraamika kultuur oli üks paljudest samalaadsetest, mida kohtab väga laialdasel maa-alal. Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli neil varasema kammkeraamika kultuuriga võrreldes suurem tähtsus. Uurimistöödel on avastatud tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest. Arvatavasti tegeldi aletamisega väikestel põllulappidel. Kuna tuli hävitas kamarakihi, siis hariti maad ennekõike kivi- ja puukõblaste abil. Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile.

Asulad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud. Sellele on pakutud kaks seletust.

  1. Ühe oletuse järgi ei elatud pikemalt ühes kohas paigal, vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks.
  2. Teise arvamuse järgi võivad napid leiud hoopis näidata, et suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastatavaid jälgi.

Iseloomulikud tunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

CordWareBoatAxe.jpg

Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad veel teistsugused matmiskombed. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul on arvatud, et surnu võis olla kinni seotud. Ühe arvamuse järgi võib see viidata muutustele usundis: surnuid hakati kartma.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]