Knud Suur

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Knud Suur
Knud Suur


Ametiaeg
10161035
Eelnev Edmund II
Järgnev Hardeknud koos Harold I-ga

Ametiaeg
10181035
Eelnev Harald II
Järgnev Hardeknud

Ametiaeg
10281035
Eelnev Olav Püha
Järgnev Magnus I Hea

Sünniaeg umbes 995
Sünnikoht Taani
Surmaaeg 12. november 1035
Surmakoht Shaftesbury, Dorset, Inglismaa

Knud Suur ehk Knud II, ka Knut Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 99512. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Knud Suure isa oli Taani (985–1014), Norra (985–995, 1000–1014) ja Inglise kuningas (1013–1014) Svend Harkhabe. 1013. aastal Svend Harkhabeme ja Knudi invasiooni järel Inglismaale pages Ethelred, Normandiasse ning Taani ja Norra kuningas Svend Harkhabe kuulutati Inglismaa kuningaks (1013–1014). Kuid viimane suri juba järgmise aasta alguses ning tema nooruke poeg Knud ei suutnud Inglismaad oma kontrolli all hoida.

Inglismaal[muuda | muuda lähteteksti]

Nii sai Ethelred trooni tagasi, kuid juba 1015. aastal tungis Knud uuesti, venna Taani kuninga Harald II antud vägedega Inglismaale ning järgmisel aastal, kui Ethelred suri, oli suur osa Inglismaast juba tema kontrolli all. Inglastepoolset võitlust, Lõuna-Inglismaal jätkas veel Ethelredi poeg Edmund II. Edmund II sai sõjas taanlastelt mitu korda lüüa, ta suutis end siiski kindlustada Wessexis ning Londoni piiramisrõngast vabastada. Ent 18. oktoobril kaotas Edmund otsustavalt Assanduni lahingus. Seejärel sõlmisid Knud ja Edmund rahu, millega Edmundile jäi Wessex, Taani ja Norra kuningas Knud Suurele aga kõik alad Thamesi jõest põhja pool. Samuti lepiti kokku, et ühe valitseja surma korral pärib teine kõik tema valdused.

Edmund II suri juba poolteist kuud hiljem, 30. novembril 1016. Knud Suur, kes oli pärast venna Harald II surma ka Taani (1018–1035) ja Norra kuningas (1028–1035) abiellus Ethelred II lese ja Normandia hertsogi õe Emmaga ning oli aastatel 1016–1035 Inglismaa kuningas. Emma ja kuningas Knud Suure abielust sündinud Knud III, Inglismaa kuningas (1040–1042) nimetas oma poolvenna (kuningas Ethelred II ja Emma poja) Edward Usutunnistaja enda troonipärijaks Inglismaal.

Norras[muuda | muuda lähteteksti]

Knud oli küll kristlane ja isegi edendas Inglismaa kirikuelu, kuid näiteks Norras lubas ta jätkuda ka vanadel muinasskandinaavia uskumustel (eelmine Norra kuningas, Olaf Püha, oli just sellepärast kukutatud, et ta püüdis norralastele vägivaldselt ristiusku peale suruda). Knudi peetakse ka viimaseks suureks viikingiaegseks Skandinaavia kuningaks.

Knud Suure Põhjamere impeerium, ca 1030

Knudi valitsemisajal Inglismaal, püüdsid Norra kuningas Olaf II ja Rootsi kuningas Anund Jakob, tema äraolekul suurendada oma mõjuvõimu Taani aladel ning ründasid korduvalt Taanit. Knud aga alistas nad 1026. aastal Skåne lahingus ning oli varakeskaegseis Põhja-Euroopas võimsaim valitseja, võrreldav Saksa-Rooma keisri Konrad II-ga.

1025. aastal loovutas Saksa-Rooma keiser Konrad II Schleswigi margi Taani kuningale Knud Suurele.

Põhjamere impeeriumi valitseja Knud Suure huvid ulatusid ka Läänemere idakaldale ning tal olid kontaktid ka Kiievi suurvürsti (1016–1018, 1019–1054) Jaroslav Targaga.

Põhjamere impeerium[muuda | muuda lähteteksti]

Knud Suure Põhjamere impeerium koos tribuuti maksvate aladega. Riigid, mille kuningas Knud oli, on tähistatud punaselt, vasallriigid oranžilt ja teised liitlasriigid kollaselt.
Next.svg Pikemalt artiklis Põhjamere impeerium.
Eelnev:
Edmund II
Inglise kuningas
10161035
Järgnev:
Hardeknud
koos
Harold I-ga
Eelnev:
Harald II
Taani kuningas
10181035
Järgnev:
Hardeknud
Eelnev:
Olav Püha
Norra kuningas
10281035
Järgnev:
Magnus I Hea