Lapi maakond

Allikas: Vikipeedia
Lapi maakond

soome Lapin maakunta

Lapin maakunnan vaakuna.svg
Lapi maakonna vapp

Pindala: 98 983 km²
Elanikke: 180 700 (2016)
Keskus: Rovaniemi
Lapi maakonna asendikaart

Lapi maakond on maakond Soome põhjaosas.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Lapi maakonna pindala on 100 367 km², millest 92,667 km² on maismaa ning 7699 km² veekogud. Maakond piirneb lõunas Põhja-Pohjanmaa maakonnaga, läänes Rootsiga, idas Venemaa Föderatsiooniga ning läänes ja põhjas Norraga. Lapimaa suurim järv on Inari järv ning kõrgeim koht on Halti.

Maakonnas asub kaheksa rahvusparki: Põhjalahe rahvuspark, Lemmenjoki rahvuspark, Oulanka rahvuspark, Pallas-Yllästunturi rahvuspark, Pyhä-Luosto rahvuspark, Riisitunturi rahvuspark, Syöte rahvuspark ja Urho Kekkoneni rahvuspark[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Talvesõda alanud vaherahu perioodil ning Jätkusõja alguses lubas Soome valitsus Natsi-Saksamaal operatsiooni Barbarossa raames paigutada oma vägesid Lapimaale. Kui Soome tegi pärast Jätkusõda Nõukogude Liiduga rahulepingu, nõudis viimane, et Soome sunniks Natsi-Saksamaa väed oma pinnalt lahkuma. Selle tagajärjel puhkes Lapi sõda, mille ajal evakueeriti enamus Lapimaa tsiviilisikuid. Norrasse taganevad Saksa väed kasutasid põletatud maa taktikat ning see põhjustas läänile suuri purustusi.

Pärast Teist maailmasõda oli Lapi maakond kaotanud Petsamo valla ja osaliselt Salla valla, mis liideti Nõukogude Liiduga. Järgnevatel aastakümnetel ehitati piirkond uuesti üles, industrialiseeriti ning tekkis ka kiire majanduskasv. Piirkonda asutati suured hüdroelektrijaamad ja kaevandused ning sõjas purustatud linnad, teed ja sillad ehitati uuesti üles. Lapimaa lääni majandus hakkas alla käima 20. sajandi lõpus. Kaevandused ja tehased läksid kahjumisse ja rahvastik hakkas kahanema.

Soomes kaotati läänid 1. jaanuaril 2010 ja Lapimaa läänist sai Lapi maakond.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Lapimaal elab vaid 3,6% kogu riigi elanikkonnast. Tegu on kõige hõredamalt rahvastatud piirkonnaga Soomes. Maakonnas on laialdasi püsiasustuseta alasid, eriti põhja- ja idaosas. Kõige tihedamalt on asustatud Rovaniemi ümbrus ja Kemi-Tornio piirkond. 2009. aasta lõpus pidas Lapi maakonna elanikest 97,45% emakeeleks soome keelt, 0,8% saami keelt, 0,38% vene keelt ja 0,18% rootsi keelt.[2]

Lapi maakonna rahvaarv on vähenenud alates 1990. aastast.

Lapimaa rahvaarv
Aasta Rahvaarv
1950 169 211
1955 189 176
1960 208 788
1965 221 162
1970 197 429
1975 195 131
1980 196 288
1985 200 571
1990 201 652
1995 200 579
2000 189 288
2005 184 935
2010 183 484
2015 180 858

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Maakonnas on 21 kohalikku omavalitsust, sealhulgas 4 linna[3].

  1. Enontekiö
  2. Inari
  3. Kemi
  4. Kemijärvi
  5. Keminmaa
  6. Kittilä
  7. Kolari
  8. Muonio
  9. Pelkosenniemi
  10. Pello
  1. Posio
  2. Ranua
  3. Rovaniemi
  4. Salla
  5. Savukoski
  6. Simo
  7. Sodankylä
  8. Tervola
  9. Tornio
  10. Utsjoki
  11. Ylitornio

Lapi maakonna omavalitsused

Endised vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]