Mine sisu juurde

Oder

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib kultuurtaimest; taimede perekonna kohta vaata artiklit Oder (perekond); jõe kohta vaata artiklit Odra.

Oder

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Liliopsida
Selts Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond Kõrrelised Poaceae
Perekond Oder Hordeum
Liik Harilik oder
Binaarne nimetus
Hordeum vulgare
Sünonüümid
  • Hordeum aegiceras Nees ex Royle
  • Hordeum distichon L.
  • Hordeum hexastichon L.
  • Hordeum hexastichum L.
  • Hordeum irregulare Aberg & Wiebe
  • Hordeum sativum Pers.
  • Hordeum vulgare var. trifurcatum (Schlecht.) Alef.[1]
Illustratsioon
Kahe- (Hordeum distichon) ja kuuerealine oder (Hordeum vulgare var. hexastichon)
Odrapõld
Odrast ja kaerast valmistatud toidud

Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Rammututid odra põllus

Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 000 km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal.

Narmasjuurestik areneb 4–8 idujuurest. Teiste teraviljadega võrreldes on hariliku odra juurestik mõnevõrra väiksem. 85% juuremassist paikneb 20–25 cm sügavusel. Püstine kõrs on õõnes ja selle pikkus on tavaliselt teistest teraviljadest mõnevõrra väiksem (50–80 cm[2]). Leht on rööproodne ja keelekesega. Lehtede alusel asetsevad suured teravad kõrvakesed. Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised 3-kaupa asetsevad pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet. Õiel on 2 emakat ja 3 tolmukat ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljaks on sõkaldega kaetud teris.[3]

Harilik oder (Hordeum vulgare) arenes välja metsikust odrast (Hordeum spontaneum), mis kasvab looduslikult Lähis-Idas. Metsiku odra ja loodusliku kaheteranisu (Triticum dicoccoides) teriseid on inimesed toiduks tarvitanud juba ligi 19 000 aastat tagasi. Selle perioodi arheoloogiline leiukoht asub Kinnereti järve lõunakaldal. Veel on metsiku odra teriseid leitud 10 000 – 12 000 aasta tagusest perioodist Süüriast Tell Abu Hurreyra linna lähedalt. Seda perioodi loetakse ka odra kultiveerimise alguseks. Alates 8000 eKr pärinevate Lähis-Ida leiukohtade arv suureneb märgatavalt, mis viitab teraviljade üha laiemale kultiveerimisele Viljaka Poolkuu regioonis. Esialgu kultiveeriti peamiselt kahetahulist kestjat otra, kuid neljandal aastatuhandel eKr ületas kuuetahulise odra kasvatamine kõiki teisi kultiveeritavaid teraviljasorte. Viiendal aastatuhandel eKr kultiveeriti otra Niiluse deltas (levides sealt Etioopia mägismaale), Taga-Kaukaasias, Kaukaasias ja Hindustani poolsaare mäepiirkondades. Neljandal aastatuhandel eKr levis oder Vahemere maade lääneossa ja kolmandal aastatuhandel Kesk- ja Põhja-Euroopasse.[4]

Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra. Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased. Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. Roomlased kasvatasid peamiselt kuuerealist otra, sest see valmis kõige varem.[5]

Vanaajal tarvitati otra peamiselt loomasöödaks, vähem tehti temast leiba. Nii Vana-Egiptuses kui ka Vana-Kreekas pruuliti odrast õlut. Roomlaste meelistoiduks oli odratangudest valmistatud polenta.[5]

Odra kasvatamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Oder on tähtis kultiveeritav teravili Põhja-Aafrika mitmes piirkonnas, Kesk-Aasia mägipiirkondades, Aafrika Sarvel, Andides ja Ida-Euroopas. Otra kasvatatakse peamiselt piirkondades, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu. Oder talub hästi vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat.[6] Odra viljelemise põhjapiiriks on 70° põhjalaiust ning mägedes (Himaalaja ja Andid) kasvatatakse otra kohati kuni 4700 m kõrgusel.[7]

Oder kasvab kõige paremini parasniisketel neutraalse reaktsiooniga viljakatel muldadel. Taim talub hästi põuda ning idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni −7 °C.[7]

2012. aastal toodeti maailmas 133,5 miljonit tonni otra ja odrapõldude kogupindala oli 49,5 miljonit hektarit. Viimase 40 aastaga pole tootmine palju suurenenud peamiselt urbaniseerumise ja nisu eelistamise tõttu.

Suurimad tootjad 2012. ja 2017. aastal[8][9]
RiikToodang 2012,
tonnides
Osakaal 2012,
%
Toodang 2017,
tonnides
Osakaal 2017,
%
 Venemaa13 951 67610,520 598 80713,8
 Austraalia8 220 8636,213 505 9909,0
 Saksamaa10 422 0007,810 853 4007,3
 Prantsusmaa11 347 0008,510 545 4277,1
 Ukraina6 936 4005,28 284 8905,5
 Kanada8 012 3006,07 891 3005,3
 Suurbritannia5 522 0004,17 169 0004,8
 Türgi7 100 0005,37 100 0004,8
 Hispaania5 976 9004,55 785 9443,9
 Taani3 992 3002,7
 Argentina5 158 1803,93 741 1582,5
Maailm kokku133 506 664100149 301 578100

Oder on teiste teraviljadega võrreldes üsna lühikese kasvuajaga. Sordist ja kasvukoha kliimast sõltvalt on odra kasvuperiood 60–115 ööpäeva. Neljatahuline oder kasvab Eestis ligi 80 ööpäeva. Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odratera võib olla kas kestaga või ilma. On nii tali- kui ka suviodra sorte.[10] Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud.[7]

Eksport ja import

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi suurem osa kasvatatud odrast tarbitakse tootjariigis, läheb ligi 20% kogutoodangust ekspordiks. Suurimad odra eksportijad olid 2011. aastal Prantsusmaa (5,0 miljonit tonni), Austraalia (4,5), Saksamaa (2,2), Argentina (2,1) ja Ukraina (2,1). Suurimad importijad olid aga Saudi Araabia (6,3 miljonit tonni), Hiina (1,8), Belgia (1,7), Holland (1,6) ja Saksamaa (1,3).[11]

Kasvatamine Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on odrakasvatuse kohta vanimad andmed Asva linnusasulast esimese aastatuhande algusest eKr.[7]

2010. aastal toodeti Eestis 252 700 tonni otra. Odratoodang moodustas teraviljatoodangust 39,7%. Otra edestas 338 500 tonniga nisu ning järgnesid 61 300 tonniga kaer ja 29 500 tonniga rukis. Odrapõldude kogupindala oli 1218 km² ja keskmine saagikus oli 2486 kg/ha.[12] Viimastel aastatel on odrakasvatamine järk-järgult kasvanud, 1991. aastal oli odrapõldude kogupindala 28,48 km².[13]

Suviodra kasvatamine Eestis 1980–2010[13]
198019821984198619881990199219941996199820002002200420062008201020122014
Külvipind,
km²
268827182398273029102637268221791480166816511299127014151357103810871256
Kogusaak,
tuhat tonni
574,1630,1620,1610,8303,7599,9300,8339,5317,1272,8347,5249,4292,9301,4346,2252,7340,3457,5

Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete tainasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid ja linnaseekstrakti jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele.[10]

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]

Keedetud odrakruupide (lisanditeta) toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud järgmistes tabelites.

Toitained[14]
ToitaineVäärtus
100 g kohta
Vesi68,80 g
Kalorsus123,0 kcal
Süsivesikud28,22 g
Valgud2,26 g
Lipiidid0,44 g
Tuhk0,27 g
Kiudained3,8 g
Toiteelemendid[14]
ToiteelementVäärtus
100 g kohta
Kaalium (K)93,0 mg
Fosfor (P)54,0 mg
Magneesium (Mg)22,0 mg
Kaltsium (Ca)11,0 mg
Naatrium (Na)3,0 mg
Raud (Fe)1,33 mg
Tsink (Zn)0,82 mg
Vask (Cu)0,11 mg
Mangaan (Mn)0,26 mg
Seleen (Se)8,6 μg
Vitamiinid[14]
VitamiinVäärtus
100 g kohta
B10,08 mg
B20,06 mg
B32,06 mg
B413,4 mg
B50,14 mg
B60,12 mg
C
Foolhape16,0 μg
K0,80 μg
Luteiin+
zeaksantiin
56,0 μg
Aminohapped[14]
AminohapeVäärtus
100 g kohta
Glutamiinhape591 mg
Proliin269 mg
Leutsiin154 mg
Aspartaamhape141 mg
Fenüülalaniin127 mg
Arginiin113 mg
Valiin111 mg
Seriin95 mg
Alaniin88 mg
Lüsiin84 mg
Isoleutsiin83 mg
Glütsiin82 mg
Treoniin77 mg
Türosiin65 mg
  1. ""Hordeum vulgare"". Integrated Taxonomic Information System (inglise). Vaadatud 06.01.2011.
  2. "Oder Hordeum". HERBA. Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas. Vaadatud 17.01.2011.
  3. "Odra botaaniline iseloomustus". www.pikk.ee. Eesti põllu- ja maamajanduse infoportaal. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.08.2011. Vaadatud 17.01.2011.
  4. Gustavo A Slafer, Jose Luis Molina-Cano, Roxana Savin, Jose Luis Araus, Ignacio Romagosa. "Barley Science: Recent Advances from Molecular Biology to Agronomy of Yield", CRC Press, 2002. ISBN 978-1560229094
  5. 1 2 Antiigileksikon, 2. kd, lk 42
  6. "Other Field Food Crops ACTIVITIES Food Barley Improvement". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 18.07.2011. Vaadatud 06.01.2011.
  7. 1 2 3 4 Eesti entsüklopeedia, 7. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994.
  8. "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Production". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 08.01.2015.
  9. "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 19.10.2019.
  10. 1 2 Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989
  11. "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Trade". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 20.01.2011. Vaadatud 08.01.2015.
  12. "Teraviljaturu ülevaade" (PDF). www.epkk.ee (inglise). Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16.08.2011. Vaadatud 06.01.2010.
  13. 1 2 "Taimekasvatussaaduste tootmine". Statistika andmebaas. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.08.2011. Vaadatud 06.01.2011.
  14. 1 2 3 4 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 06.01.2011.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]