Sigulda

Allikas: Vikipeedia
Sigulda

läti Sigulda

Sigulda vapp
Sigulda vapp
Sigulda lipp
Sigulda lipp

Pindala: 18,2 km²
Elanikke: 11 200 (2010)

Koordinaadid: 57° 9′ N, 24° 52′ E57.1524.866666666667koordinaadid: 57° 9′ N, 24° 52′ E
Sigulda
Sigulda Läti kaardil
Sigulda ordulinnuse varemed
Turaida piiskopilinnuse varemed
Sigulda mõisahoone

Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.

Halduslikult kuulus Sigulda kuni 1. juulini 2009 Riia rajooni, jäädes selle kirdeossa. [1]

Linna elanike arv on igal aastal alates aastast 2000 kasvanud. 2007. aastal elas linnas 11 487 inimest. Linlastest on 86% lätlased, 9% venelased ja 3% valgevenelased. Linna pindala on 18,2 km².

Siguldat läbib RiiaMissoPihkva maantee. Riiast Siguldani ulatub kiirtee, Siguldas kiirtee lõpeb [1].

Siguldat läbib Riia–CēsiseValmieraValka raudtee. Siguldast saab sõita ka ida poole GulbeneBalviAbrene suunal[1].

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sigulda asub Koiva alamjooksul, jõe kagukaldal. Koiva on Siguldas uuristanud punakasse devoni liivakivisse sügava oru, kus jõe mõlemal kaldal on järsud kaljud ja koopad. Maalilise looduse tõttu nimetatakse Sigulda ümbrust Liivimaa Šveitsiks.

Linn asub kohas, kus Läti võimsaimate hulka kuuluvas Koiva ürgorus kulges piki jõge Liivi ordu (vasak kallas) ja Riia peapiiskopi (parem kallas) valduste piir. Sigulda linna alale jäävad peapiiskopile kuulunud linnused Turaidas ja Krimuldas ning ordu kaldale jäänud Sigulda ordulinnus. Kaks viimast on varemeis, esimene osaliselt taastatud.

Siguldas on Baltimaade ainus köisraudtee. See avati 3. jaanuaril 1969 ja see ühendab Siguldat Krimuldaga. Köisraudtee pikkus on 1060 m.

Poolel teel Sigulda lossi ja Turaida linnuse vahel asub Baltimaade suurim koobas, Gutmani koobas. See on 19 meetrit sügav, 12 m lai ja 10 m kõrge. Koopas voolab oja, millest joomist peetakse tervislikuks.

Lisaks jääb Sigulda vahetusse ümbrusse veel mitu linnamäge.

Iga aasta mais korraldatakse kirsipuude õitsemise ajal linna festival. Lisaks korraldatakse igal suvel Sigulda lossi varemetes vabaõhu-ooperifestival.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni 1980ndate aastateni polnud Nõukogude Liit saanud taliolümpiamängudel medaleid vaid kahel alal: 2- ja 4-bobil. 1986 valmis Siguldas Nõukogude Liidu ainus bobirada, millel lisaks lätlastele treenib tänapäevalgi Venemaa koondis.

18.24. jaanuaril 2010 toimusid Siguldas kelgutamise Euroopa meistrivõistlused.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna asutamise aastaks loetakse 1207. Sel aastal asutas Mõõgavendade ordu Sigulda lossi. Saksa keeles oli asula nimi Segewold. See tuleb saksakeelsest sõnast Siegwald, mis tähendab 'võidumets'.

Sõprusomavalitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sigulda kuulub sõpruslinnastusse, mille nimi on Douzelage. See ühendab igast Euroopa Liidu liikmesmaast üht linna, mis kõik on üksteise sõpruslinnad. Sigulda astus Douzelage liikmeks 2004. 2010. aasta seisuga kuuluvad sellesse Altea (Hispaania), Bad Kötzting (Saksamaa), Bellagio (Itaalia), Bundoran (Iirimaa), Chojna (Poola), Granville (Prantsusmaa), Holstebro (Taani), Houffalize'i vald (Belgia), Judenburg (Austria), Karkkila (Soome), Kőszeg (Ungari), Marsaskala (Malta), Meerssen (Holland), Niederanven (Luksemburg), Oxelösund (Rootsi), Prienai (Leedu), Preveza (Kreeka), Sesimbra (Portugal), Sherborne (Inglismaa), Sušice (Tšehhi), Zvolen (Slovakkia) ja Türi (Eesti).

Lisaks sellele on Sigulda sõprusomavalitsused Angus (Šotimaa), Birštonas (Leedu), Falköping (Rootsi), Keila (Eesti), Lǿgstor (Taani), Stuhr (Saksamaa) ja Tšiathura (Gruusia).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Suur maailma atlas, lk. 48

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]