Ikšķile

Allikas: Vikipeedia
Ikšķile

[ 'ikštjile ]
läti Ikšķile
eesti (ajal.) Üksküla

Coat of Arms of Ikšķile.svg
Ikšķile vapp
Flag of Ikšķile.svg
Ikšķile lipp

Pindala: 2,2 km²
Elanikke: 4100 (2010)

Koordinaadid: 56° 50′ N, 24° 30′ E56.83333333333324.5koordinaadid: 56° 50′ N, 24° 30′ E
Ikšķile
Ikšķile Läti kaardil

Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal. Linnaõigused sai Ikšķile 1992. aastal. Varem Ogre rajooni kuulunud linn on alates 2009. aastast Ikšķile piirkonna keskuseks.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntuima Ikšķile nime etümoloogia järgi tuleb see liivi sõnadest ikš "üks" ja kilā "küla". Mitmed uurijad peavad aga seda seisukohta ekslikuks. Urmas Sutropi arvates on tegemist hilisemal saksakeelsel nimel Uexküll põhineva rahvaetümoloogilise interpretatsiooniga, mis hakkas eesti keeles levima Jaan Jungi 1881. aasta Henriku Liivimaa kroonika tõlkega, kus ta kasutas Üksküla nime. Võttes aluseks varaseimad teadaolevad nimekujud Ykescola ja Ykescole ja tuginedes liivi keele asjatundja Tõnu Karma analüüsidele jõuab Sutrop järeldusele, et keeleteaduslikult põhjendatum on seda tõlgendada kui kohalikule liivi ülikule nimega Ikei(n) või tema pojale nimega Ike (tähendusega "iga, vanus") kuulunud koolmekohta või liivasaarekesi, kus oli võimalik ilma paatideta ületada Daugava jõge.[1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

9. sajandist on teada liivlaste küla olemasolu.[viide?]

Arheoloogiliste väljakaevamistega Ikšķiles on välja selgitatud alates 11. sajandi lõpust kuni 15. sajandini eksisteerinud küla ja selle lähedal asunud kahe kalmistu olemasolu.[2]

12. sajandi lõpus sai Ükskülast katoliikliku misjoni tugipunkt Läti alal. 1184. aastal saabus Ükskülla kui Väina liivlaste ala ühte keskusse ristiusku kuulutama Meinhard, kes 1186. aastal moodustatud Üksküla piiskopkonna piiskopiks määrati. Meinhard rajas Ükskülasse kiriku, mis algselt oli tõenäoliselt kivist vundamendile ehitatud puukirik, mis hiljem asendati kivikirikuga. 1185. aastal alustas ta seal ka Baltikumi esimese kivilinnuse rajamist.[3][4]

Meinhardi suhteliselt ebaeduka misjonitöö asendas järgmise Üksküla piiskopi Bertholdi alustatud ristisõda. 1198. aastal pärast liivlaste väe lüüasaamist tulevase Riia linna piirkonnas toiminud lahingus lubasid Üksküla liivlased piiskopi preestrid vastu võtta, neid üleval pidama hakata ja ristusu vastu võtta, kuid pärast ristisõdijate väe Liivimaalt lahkumist sundisid nad ka vaimulikud ära minema.[5] 1201. aastal andis uueks piiskopiks saanud Albert Üksküla linnuse benefiitsiks Konradile, esialgu küll formaalselt, ja viis 1202. aastal piiskopkonna keskuse üle Riiga.[6] Ristisõdijate toel võttis Konrad Üksküla linnuse oma kontrolli alla 1205. aastal.[7]

1206. aasta juunis võtsid Üksküla liivlased koos teiste liivlastega osa Holmi saarel toimunud lahingust, kus nad Riia piiskopi vägedelt lüüa said. Pärast seda alistusid nad lõplikult Riia piiskopi ja tema vasalli Konradi võimule.[8] Konradi kaudu, keda hakati kutsuma tema Üksküla benefiitsi pärast de Ykescola, sai hiljem oma nime Uexküllide aadlisuguvõsa.[9]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sutrop, lk 88 - 95
  2. Auns, lk 12–13
  3. Indriķa hronika, peatükk I, kommentaar 11
  4. HLK, lk 25
  5. HLK, lk 31–33
  6. HLK, lk 37–39
  7. HLK, lk 53
  8. HLK, lk 59–61
  9. HLK, lk 37

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]