Silur

See artikkel räägib Silurist geoloogias; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Silur (täpsustus).

---

	Ajastu	Ajastik
	järgnev	järgnev
P A L E O S O I K U M	Perm	Loping
		Guadalup
		Cisural
	Karbon	Pennsylvania
		Mississippi
	Devon	Ülem-Devon
		Kesk-Devon
		Alam-Devon
	Silur	Přidoli
		Ludlow
		Wenlock
		Llandovery
	Ordoviitsium	Ülem-Ordoviitsium
		Kesk-Ordoviitsium
		Alam-Ordoviitsium
	Kambrium	Furong
		Kolmas ajastik
		Teine ajastik
		Terre-Neuve
	eelnev

Silur on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Silur vastab ajavahemikule 443...416 miljonit aastat tagasi.

Siluri avamusala on kujutatud rohelise värviga.

Siluri ladestu

Siluris (435-405 milj. a. tagasi) ilmusid esmakordselt selgroogsed (lõuatud, kalad ja skorpionilaadsed). Siluri karbonaatkivimite paksus on Eestis suur, ületades kohati isegi 400 meetrit (nt. Ohesaares 436 m). Lubjakivide kõrval on ulatusliku levikuga ka dolomiidid ja domeriidid. Siluri lademe karbonaatkivimeid kasutatakse ehituseks, dekoratiivkivideks (nt. Kaarma dolomiit ja Kalana marmor) ning neist tehakse lupja.

Vaata ka

• Geokronoloogiline skaala
• Eesti geoloogiline ehitus
• Eesti kronostratigraafiline skaala

Eesti Siluri stratigraafiline skeem
Ladestu	Ladestik	Lade	kivimiline koostis avamusel	paksus
järgnev
Silur	Přidoli	Ohessaare	lubjakivi, mergel, dolomiit	kuni 34 m
		Kaugatuma	lubjakivi, mergel	42...86 m
	Ludlow	Kuressaare	lubjakivi, mergel	5...28 m
		Paadla	lubjakivi, dolomiit, mergel	3...28 m
	Wenlock	Rootsiküla	lubjakivi, dolomiit	20...40 m
		Jaagarahu	lubjakivi, mergel, dolomiit	32...145 m
		Jaani	lubjakivi, mergel, lubjakas savi, dolomiit	24...70 m
	Llandovery	Adavere	mergel, savi, lubjakivi, dolomiit	11...56 m
		Raikküla	lubjakivi, dolomiit, mergel	16...176 m
		Juuru	lubjakivi, mergel	20...64 m
eelnev