Liivi laht

Allikas: Vikipeedia
Liivi lahe asukoht.

Liivi laht (ka Riia laht) on Läänemere osa.

Avamerega toimub veevahetus Kura kurgu ning Väinamerega Suure väina kaudu, praktiliselt olematul määral ka teetammi alt Väikese väina kaudu. Lahte piiritlevad Muhu ja Saaremaa ning manner Kuramaast Virtsuni. Suuremad saared on Kihnu, Ruhnu, Abruka ja Manilaid.

Aastaajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivi laht on suhteliselt suurte aastaste temperatuurikõikumistega veekogu. Juuni lõpust augusti kl suvedel soojeneb vesi 26-28, lahe keskel 22-23°C-ni. Lahes on igal talvel jääd, väga soojadel talvedel (näiteks 1960/1961, 1988/1989) küll vaid põhjaosas kitsa ribana Sõrve poolsaarest Pärnu laheni. Püsiv jääkate hakkab madalates lahesoppides moodustuma enamasti detsembri keskpaiku, karmidel talvedel kuu aega varem ja pehmetel talvedel samavõrra hiljem. Kõigepealt kaanetub Pärnu laht. Laht on üleni jääkattes olnud umbes 60% talvedest. Erakordselt külmal sõjaaja talvel aastatel 1941/1942 fikseeriti Liivi lahe idaosas Eesti rannikumere suurim jää paksus — 90 cm. Jää sulab keskmistel talvedel aprilli lõpuks, pehmetel talvedel on juba märtsis kogu meri jäävaba. Mõnel talvel on Pärnu lahes jääd olnud 6 kuud.

Veetase[muuda | redigeeri lähteteksti]

on olnud Eesti rannikumere kõige suuremad veetaseme kõikumised. Tugevad pikemaajalised läänetuuled tõstavad ja idatuuled alandavad mere idaosa veetaset. 1967. aasta oktoobris tõusis vesi Pärnu lahes 253 cm üle keskmise ja põhjustas linnas suure üleujutuse. 1959. aasta detsembris aga langes seal veetase 120 cm allapoole keskmist. Paljud madalad lahed kuivasid ja veepiir taganes kohati sadu meetreid.

Hoovused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivi lahe hoovused sõltuvad tuule suunast ja kiirusest ja on seetõttu väga muutlikud. Nende kiirus on suurem väinades — keskmise tuulega on veevool väinade keskel 20–25 cm/s, tugevate tormide korral aga isegi enam kui 100 cm/s. Väinade kaudu toimub veevahetus mere erinevate osade vahel. Suurim on see läbi Kura kurgu, kus vooluhulk väga tugevate tuultega on 200 000–300 000 m³/s, erakordsete tormide korral üle 600 000 m³/s.

Tormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühe tugeva läänetormiga võib Liivi lahte tulla 7–10 km³ vett, mis on umbes 2% lahe mahust. Suurest väinast läbi voolava vee hulk on 4–5 korda väiksem. Liivi lahe lainetus on palju nõrgem kui avamerel. Tugevad tuuled tekitavad lahe sügavamas osas 3–4, kestvad tormid 5–6 m kõrgusi laineid.

Soolsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõevee rohke sissevoolu tõttu on lahes vee soolsus 5–6 ‰, mis on väiksem kui avameres. Kevadise suurvee ajal langeb see Pärnu lahe sopis alla 1‰ (lahe suus on see harilikult 4–5 ‰).

Laiud[muuda | redigeeri lähteteksti]

[1]

TÜ Eesti Mereinstituudi teadurid teevad uurimislaeva "Vilma" pardal viimaseid ettevalmistusi uudse juhitava püügisügavusega seirenooda vettelaskmiseks. Seade soetati ohustatud sügiskuduräime taastootmise uuringuteks kudemisaladel Liivi lahes.

Elusloodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivi laht on tähtis rändlindude talvitumisala. Lahe ida- ja ka põhjaosa rannikuveed on Eesti vete arvukaima kala — räime kudukoht.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]