Ludza

Allikas: Vikipeedia
Ludza

latgali Ludza
eesti Lutsi

Ludza vapp
Ludza vapp
Pindala: 10,53 km²
Elanikke: 9600 (2010)

Koordinaadid: 56° 33′ N, 27° 43′ E56.5527.716666666667koordinaadid: 56° 33′ N, 27° 43′ E
Ludza
Ludza Läti kaardil

Ludza (ka Lutsi) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.

Linn aastast 1777. 1. juulini 2009 oli Ludza rajooni keskus.

Enne Teist maailmasõda elas Ludzas palju juute. 1897. aastal elas linnas 2803 juuti (54% elanikkonnast), 1920. aastal 2050 (40,6%) ja 1930. aastal 1634 (30,4%).[1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lutsit on esmakordselt kirjalikult mainitud 1174. aastast (6681), kui varjaagi vürst Rjurikul teel Novgorodist Smolenskisse sündis ja ristiti seal poeg Mihhail.

1285. aastal (kõige varasema versiooni kohaselt) olevat esimese kaitserajatise Lutsisse ehitanud rüütel Konrad von Torberg. 1399. aastasse on baltisaksa ajaloolased dateerinud Lutsisse (saksa keeles Ludzen) linnuse rajamise. 1433. aastal on kirjalikes allikates mainitud linnust esmakordselt, 1435 moodustati Liivi Ordu, Riia Peapiiskopkonna ja Saare-Lääne, Tartu ja Kuramaa Piiskopkonnast Liivimaa Konföderatsioon. Lutsi oli selle idapoolseim piirilinnus peale põhjas asuvat Narvat.

1481. tungisid Moskva suurvürsti Ivan III väed Latgalesse ja osaliselt hävitasid Lutsi linnuse. Sõjakäik oli vastuseks ordumeistri Berndt von der Borchi ebaõnnestunud katsele vallutada Pihkva. 1501 ja 1503 tungisid vene väed Vana – Liivimaale ja laastasid ka Lutsi piirkonda. 29. detsembri 1525 paiku, kui Moskva ja Liivi orduriigi suhted paranesid, taastati linnus ja ehitati osaliselt ümber.

Liivimaa sõja (1558–1561) järel, 1561. aastal sai piirkond osaks Rzeczpospolitasse kuulunud Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi Liivimaa hertsogiriigist. Liivi sõja käigus saabus Lutsisse ka Poola kuningas Stefan Bathory.

1625. aastal hõivas Räisaku ja Lutsi linnuse Rootsi väed. Siiski asus seal mõningane aeg rootsi vägede peakorter. Poola väed saabusid siiski peatselt tagasi ja rootsi komandant, kes ei olnud saanud abivägesid, andis vastupanuta alla. 1629 septembris pärast Poola-Rootsi sõda aastatel 1600–1629 sõlmitud Altmarki rahu jäi piirkond (Inflanty Polskie, "Poola Liivimaa") Rzeczpospolitale, Liivimaa hertsogkonna Võnnu vojevoodkonda.

1772. aastal, pärast Poola I jagamist läks ala Venemaa keisririigi Polotski kubermangu koosseisu.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]