Tallink

Allikas: Vikipeedia
AS Tallink Grupp
Asutatud 1989
Peakorter Tallinn
Valdkonnad Laevandus
Käive 12,7 miljardit krooni (2009/2010)
Puhaskasum 342 miljonit krooni (2009/2010)
Töötajaid 6853 (2008/2009)
Tütarfirmad Silja Line, SeaWind Line , OÜ Hansaliin, OÜ HT Laevateenindus, Tallink Silja AB, Tallink Sulja OY, OÜ HT Meelelahutus, AS Tallink Duty Free jpt.
Võrguleht http://www.tallink.com
http://www.tallink.ee
Tallinki laevad Galaxy ja Star Helsingi Läänesadamas 2007. aasta aprillis.

AS Tallink Grupp on Eesti laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad ja ro-pax-laevad sõidavad Läänemerel Eesti–Soome, Eesti–Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Tallinkile kuuluvad ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on kolm hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ja üks Riias. Hiljuti hakkas Tallink tegelema taksondusega (Tallink Takso). Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Tallinki juhatusliikmed on Enn Pant (juhatuse esimees), Andres Hunt, Lembit Kitter ja Janek Stalmeister. Firma kommunikatsioonijuht on Luulea Lääne ning turundusjuht Peter Roose.

Tallinki ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinki algus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati 1989. aastal. Tallinn-Helsingi liini alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev Tallink Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga-Helsingi ro-ro-laev Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri TALLINK ja korstnamärk tl.

Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga-Helsingi-Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev Georg Ots. 1. jaanuaril 1993. aastal lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

Eminre[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaanuaris 1994 asutasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal reisilaeva Vana Tallinn, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn-Stockholm.

Uus kaubamärk Hansatee[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. mail 1994 alustas Eminre uut laevaliini Tallinn-Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink-Hansaway, et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetas enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. 1. mail 1996. aastal muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui Regina Baltica alustas liinil Tallinn-Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis Meloodia nime all Tallinn-Helsingi liinile.

Uus juhatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist Enn Pant, kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinn-Helsingi liini jaoks Normandy, mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

Fantaasia ja Vana Tallinn Tallinki värvides (1998)

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal Erastamisagentuuri kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

1997. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva Fantaasia. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn-Helsingi.

Uus liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski-Kapellskär, mis andis tõuke nii Paldiski Lõunasadama kui ka mõnd aega soikunud tegevusega Kapellskäri sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasi reis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heistati 10. augustil 1998 ja laev sai uueks nimeks Kapella.

Kiirlaevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallink Express I Vanasadamas (1998)

1997. aastal ostis Hansatee katamaraani Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn-Helsingi aprillis.

Aprillis 1999 alustas liiniliiklust Tallink Autoexpress. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis 2001 lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal 2004 Tallinn-Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga kiirlaevad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4.

Stockholmi-liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990. aastal alustatud Tallinn-Stockholmi liini operaatorfirma Estline ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinn–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja Baltic Kristina – rendilepingud 2000. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

Uus strateegia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uued laevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hansatee Group sai kaubamärgi Tallink tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada Tallink Groupiks. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – Tallink Grupp.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase Aker Finnyards president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti reederi jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle Romantikaks. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi.

Romantika sõsarlaev Victoria I (ristiema Ilon Wikland) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn-Stockholm. Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, mis kaotas laevadelt tax-free-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit Mariehamni, sest Ahvenamaa-liinidel jäi tax-free-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev Galaxy (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku Navitrolla jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn-Helsingi aprillis 2006. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn-Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. 2008. aastal valminud Baltic Princess (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn-Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt Silja Line´i kaubamärgi all liinile Turku-Stockholm.

2009. aastal valminud Baltic Queen (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn-Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia-Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamnis enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia-liini reisijad 1990. aastal Tallinna-liini jaoks avatud terminali ning Tallinna-liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi all Tallink Cruise.

Uued liinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn-Peterburi-Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinn-Peterburi liini Finnjetiga ja Helsingi-Peterburi kruise Silja Operaga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid 2010. aasta aprillis alustab Peterburi-Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes.

Kui aastail 20022005 Riia-Stockholmi liinil tegutsenud Rigas Juras Linija pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Baltikaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn Silja Festivaliga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga.

Uued kiired parvlaevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinn-Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki kiire parvlaeva Star valmimine 2007 aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka Superstar, taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – Nordic Jetline ja SuperSeaCat. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

Jääklassiga Star ja Superstar võimaldavad aasta ringi viis edasi-tagasi reisi päevas ning neil pole laine kõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi Tallink Shuttle ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Börsile minek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallink Grupp valmistas 2005. aastal ette 31,5 miljoni aktsia emissiooni ning aktsiad muutusid börsil vabalt kaubeldavaks 1. detsembril. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ning 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste investorite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

Silja Line´i ost[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevakompanii Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCat kiirlaevad ja Silja Line´i kruiisilaev Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi Tallink Silja, kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid Silja Line ja SeaWind Line.

Saksamaa-liini ost[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva Superfast VII, Superfast VIII ja Superfast IX -, mis olid sõitnud liinil Hanko-Rostock. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko Helsingi Läänesadamaga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast Vuosaari sadama valmimist hakkas Helsingi-Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust alustati taas aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele.

Praegune laevastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik
Laev Laevatüüp Ehitusaasta Laevastikus alates Liin Kogumahutavus Lipp Märkused
Baltic Queen parvlaev 2009 2009 TallinnMariehamnStockholm (kuni 5. VIII 2014) Tallinn-Helsinki (alates 7. VIII 2014) 48915 Eesti Eesti
Baltic Princess parvlaev 2008 2008 TuruMariehamn/Långnäs-Stockholm 48915 Soome Soome Silja Line'i kaubamärgi all
Superstar kiire parvlaev 2008 2008 Tallinn–Helsingi 36400 Eesti Eesti
Sea Wind ro-pax-laev 1972 2008 Turu-Stockholm 15879 Rootsi Rootsi
Star kiire parvlaev 2007 2007 Tallinn–Helsingi 36250 Eesti Eesti
Silja Europa parvlaev 1990 1990 Tallinn–Helsingi (kuni 06.08.14) 59900 Eesti Eesti Alates 7. augustist 2014 suundub Austraaliasse majutuslaevaks
Silja Serenade parvlaev 1990 1990 HelsingiMariehamn-Stockholm 58400 Soome Soome Silja Line'i kaubamärgi all
Silja Symphony parvlaev 1990 1990 HelsingiMariehamn-Stockholm 58400 Rootsi Rootsi Silja Line'i kaubamärgi all
Galaxy parvlaev 2006 2006 TuruMariehamn/Långnäs-Stockholm 48915 Rootsi Rootsi Silja Line'i kaubamärgi all
Victoria I parvlaev 2004 2004 Tallinn–Mariehamn–Stockholm 40975 Eesti Eesti
Romantika parvlaev 2002 2002 Riia–Stockholm (kuni 6. VIII 2014) Tallinn-Stockholm (alates 7. VIII 2014) 39864 Läti Läti
Regal Star ro-pax-laev 2000 2004 PaldiskiKapellskär 15281 Eesti Eesti Renoveeritud 2004
Isabelle parvlaev 1989 2013 Riia–Stockholm 34384 Läti Läti

Teistele reederitele renditud laevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laev Ehitatud Aastad laevastikus Kogumahutavus Rentiv laevafirma Lipp Nimi Tallinki laevastikus
Stena Superfast VII 2001 2006–2011 30 285 Renditud firmale Stena Line Civil Ensign of the United Kingdom.svg end. Superfast VII
Stena Superfast VIII 2001 2006–2011 30 285 Renditud firmale Stena Line Civil Ensign of the United Kingdom.svg end. Superfast VIII
Atlantic Vision 2002 2006–2008 30 285 Renditud firmale Marine Atlantic Flag of Canada.svg end. Superfast IX
Regina Baltica 1980 1994–2012 18 345 Renditud firmale SweOffshore Läti Läti
Delta Spirit Lodge 1986 2006-2014 33 818 Renditud hotelliks ehitustöölistele Läti Läti end. Silja Festival

Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimekiri ei ole täielik

Laev Ehitatud Aastad laevastikus Kogumahutavus Praegune staatus
Tallink 1972 1989–1996 10 341 Lammutati Indias 2005. aastal.
Transestonia 1972 1990–2000 6 040 Lammutati Indias 2006. aastal.
Saint Patrick II 1973 1992–1995 11 481 Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik Kanada valitsus.
Georg Ots 1980 1993–2000 12 549 Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks.
Corbiere 1970 1994
1998
4 238 brt Nüüd Apollo, omanik Labrador Marine Inc.
Balanga Queen 1968 1994 11 979 Nüüd Discovery, omanik Discovery Cruise Line.
Ambassador II 1970 1994 7993 brt Nüüd ujuvkasiino, omanik Sterling Casino Lines.
Meloodia 1979 1996–2007 17 955 Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma.
Tallink Express I 1989 1997–2001 430 Nüüd Panormitis, omanik A.N.E.S. High Speed Ltd..
Normandy 1981 1997 17 043 Omanik Equinox Offshore Accommodation Ltd.
Baltic Kristina 1973 2001–2002 12 281 Nüüd Rigel, omanik Ventouris Ferries.
Tallink Autoexpress 1996 1999–2006 4 859 Nüüd Alcantra Dos, omanik Acciona Trasmediterranea.
Tallink Autoexpress 3 1997 2004–2007 3 971 Nüüd Queen Nefertiti, omanik Arab Bridge Maritime Co.
Tallink Autoexpress 4 1996 2004–2007 3 971 Nüüd Speedrunner II, omanik Aegean Speed Lines.
Fantaasia 1979 1997–2006 16 405 Omanik Norra ettevõte Boa RoRO.
Tallink AutoExpress 2 1997 2001–2007 5 419 Müüdud firmale Consolidada de Ferrys.
Vana Tallinn 1974 1994–2011 10 002 Nüüd Adriatica Queen.
Kapella 1974 1998–2012 7 564 Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Tallinna börsi põhinimekirja ettevõtted
Flag of Estonia.svg

Arco Vara  | Baltika  | Ekspress Grupp  | Harju Elekter  | Merko Ehitus  | Nordecon  | Olympic Entertainment Group  | Premia Foods  | Silvano Fashion Group  | Skano Group  | Tallink Grupp  | Tallinna Kaubamaja | Tallinna Vesi  | Trigon Property Development

Börsilt lahkunud ettevõtteid: ASA Kindlustus  | Eesti Näitused  | Eesti Telekom  | Eesti Ühispank  | EMV  | ESS  | Estiko  | EVEA Pank  | Fakto  | Hansapank  | Hoiupank  | Kalev  | Leks Kindlustus  | Norma  | Pennu  | Pro Kapital Grupp  | Rakvere Lihakombinaat  | Reval Hotelligrupp  | Saku Õlletehas  | Sampo Pank  | Starman  | Tallinna Farmaatsiatehas  | Tallinna Külmhoone  | Viru Rand  | XXL.EE


59.44419724.7549707