Balthasar Russow

Allikas: Vikipeedia
Balthasar Rüssow
Sünniaeg umbes 1536
Surmaaeg 24. november 1600

Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 153624. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taani päritolu ajaloolane Paul Johansen esitas 1960. aastatel hüpoteesi Russowi mittesaksa, nimelt tema eesti päritolu kohta. Johansen ei jõudnud enne oma surma avaldada oma hüpoteesi allikatega põhjendatud varianti, kuid see leidis kindla koha eestlaste ajalookujutelmades, eelkõige tänu Jaan Krossi romaanile "Kolme katku vahel", mille peategelane on Balthasar Russow. Kui baltisaksa ajaloolane Heinz von zur Mühlen 1996 Johanseni uurimuse Russowi kohta lõpuks avaldas ja tema päritoluhüpotees kontrollitavaks osutus, on mõned ajaloolased (näiteks Anti Selart ja Marek Tamm raamatusarja Eesti ajalugu 2. köites, Küllike Kaplinski) selle tagasi lükanud.[1]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Russow sündis ilmselt enne 1536. aastat (ehkki tema sünniaastaks on pakutud näiteks ka 1542. aastat) Johanseni oletuse kohaselt Tallinna voorimehe Simon Russowi (Risso või Rissa) pojana (Kaplinski pakub Russowi isaks sakslasest kullasseppa Simon Russenbergi) ning sai esmase hariduse Tallinna linnakoolis. Aastatel 15591562 õppis Russow oma õpetaja Bartholomäus Frölincki soovitusel Stettini (Szczecini) vaimulikus akadeemias magister Matthäus Wolffi juures. Õppeaineteks olid ladina, kreeka ja ilmselt ka heebrea keel, peamiselt rõhuti aga praktilisele teoloogiale. Stettinist võlgade tõttu põgenenuna (sest isa ei saanud sõja tõttu talle raha saata) siirdus Russow lühikeseks ajaks Wittenbergi ning seejärel Bremeni, kus tema teine kunagine õpetaja Johannes Sum tahtis temast teha enda abiõpetajat. Seal sai ta aga kuulda isa surmast ning pöördus veel 1562. aastal Tallinnasse tagasi.

1563. aastal sai Russowist Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse diakon ning 1566. aastal eesti (ehk mittesaksa) koguduse pastor. Sellel kohal oli ta kuni oma surmani 1600. aastal. Vahepeal jõudis Russow nii kirjutada kroonika, tõusta linna ülemkihi hulka kui ka kolm korda abielluda. Esimeseks naiseks oli parkal Henrik Ganderseni tütar Elsbet, teiseks Tallinna piiskopi Johannes Robertus von Gelderni tütar Margarethe ning kolmandaks jõuka kaupmehe tütar Anna Bade, kes oli ka raehärra ning bürgermeistri Heinrich von Lohni kasutütar. Nõnda sai Russowist raeliikme sugulane, mis tähendas ühtlasi kõrgeimat ühiskondlikku positsiooni, milleni Tallinnas oli võimalik jõuda. Tema surma puhul nimetas Tallinna raad Russowit kui linna vanimat pastorit austavalt senioriks.

Russowi Liivimaa kroonika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivimaa sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Vana-Liivimaa ajaloost aastatel 15561561.

Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning 1584. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk Barthis. Kroonika moraliseeriv ning julge ja otsekohene stiil ei meeldinud paljudele aadlikele, mistõttu mitmed neist teosele ka vastuväiteid esitasid. Tuntumad neist olid Elert Kruse, Heinrich von Tiesenhausen ja Tönnes Maydell.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • [[1] , Bayeri Linnaraamatukogu digitaalarhiiv Nye Lyfflendische Chronice]. Rostock: Gedrücket dörch Augustin Ferber. 1578. pp. 422 lk. 
  • Chronica der Prouinz Lyfflandt. Dörch. 1578. 
  • Chronica der Prouinz Lyfflandt. Leipzig. 1847. 
  • Chronica der Prouinz Lyfflandt. Rostock. 1878. 
  • (1879) Ливонская хроника Бальтазара Рюссова. (Евграф Васильевич Чешихин-Ветринский: Сборник материалов и статей по истории Прибалтийского края), Рига: А. I. Липинский Andmed ESTERis Tekst
  • Liivinmaan Kronikka: 1584. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. 2004. ISBN 9517466528. 

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Anti Selart, Marek Tamm, sissejuhatuses raamatule Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg, 2012, lk 21

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Paul Johansen, "Kaugete aegade sära" – Tartu, 2005, lk. 174–190 (Kronist Balthasar Russowi elu ja miljöö).
  • Paul Johansen, "Balthasar Rüssow als Humanist und Gesichtsschreiber – Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte. 14." Toim. Heinz von zur Mühlen; Köln-Weimar-Wien, 1996.
  • Jaan Kross, "Balthasar Russow – ajalugu ja romaan" – Keel ja Kirjandus 1987, nr. 3; ka J. Krossi raamatus "Vahelugemised" V, 1990, lk. 129–145.
  • Sulev Vahtre, "Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast" – Tallinn, 1997, lk. 26–27.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]