Põltsamaa ordulinnus

Allikas: Vikipeedia
Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023)
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel
Linnus ja loss üle vallikraavi
Linnuse ja lossi läänevaade

Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272. aastal Liivi ordu poolt Põltsamaa jõe kaldale foogtkonna keskuse jaoks. Seda purustati ja taastati korduvalt, kuid alates teisest maailmasõjast on linnus suuremas osas varemetes.

Linnuses tegutsevad Põltsamaa Muuseum ja Eesti Pressimuuseum.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Põltsamaa ordulinnus[muuda | muuda lähteteksti]

Algul ehitati suur paest ruudukujuline kastellitaoline ringmüür, millele kaevati ümber täiendavat kaitset pakkuv jõeveega täidetud vallikraav. Müüri loode- ja kaguküljel eendus danskeritaoline väravaehitus. Müür oli üle kolme meetri kõrge ja selle siseküljel kulges kaitsekäik. Väravad asusid loodes, kirdes ja kagus. Loodeväravat turvas vallikraavini ulatuv eeskaitse, kuid peavärav oli kaguvärav.

Müüri kõrgendati juba 13. sajandi lõpul. Samuti uuendati siis kaitsekäik, mis toestati ulgtalade asemel piilaritele. Selleaegne müüritis on varasemast hõlpsasti eristatav.

14. sajandil lisati müürile suurte laskeavadega tellisrinnatis. Linnuse idanurka ehitati konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormitooriumid ning kaguküljes kõige suuremas saalis linnuse kirik. Kolmas korrus oli kaitsekorrus, mille jaoks on säilinud kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri ja rajati uus kaitsekäik, mille kõrgus on praegugi 11 meetrit. Kastelli kolmes nurgas asusid väikesed nelinurksed tornid, mille väliskülje moodustas ringmüür, õuepoolne külg oli aga puidust.

Ruudukujuline, kastelli müüripikkusest umbes kolmandiku moodustav konvendihoone oli sisehoovi ja läänenurgas kõrguva torniga ehitis. Konvendihoone tiibu ühendas seestpoolt galerii, torni teine korrus oli aga kasutusel linnuse komandandi elupaigana. Värav asus edelaseinas, mis oli ühtlasi konvendihoone peafassaad. Tiibehitise teisel korrusel asusid garnisoni eluruumid.

Põltsamaa linnus
Põltsamaa linnuse varemed vallikraaviga
Linnusemüür

16. sajandi algul ehitati kagupoolse värava ette raveliin, sellele suurtükitorn ja nendevahelise ühenduse kaitseks kaponiir. Loodepoolsegi värava kaitseks püstitati praeguseks hävinud torn, mille ülakorrusel oli suurtükiplatvorm.

Liivi sõja ajal oli Põltsamaa linnus Ivan IV poolt Liivimaa kuningaks kuulutatud hertsog Magnuse residents. Seetõttu kohendati vana konvendihoone ümber elu- ja esindusruumideks. Küttekehadena hakati kaminate kõrval kasutusele võtma kahhelahje. Sõja käigus käis linnus siiski korduvalt käest kätte.

Põltsamaa loss[muuda | muuda lähteteksti]

1623. aastal annetas Gustav II Adolf Liivi sõjas kannatada saanud ja sõjalise tähtsuse minetanud Põltsamaa linnuse ja mõisa feldmarssal Herman Wrangelile, kes alustas linnuse konvendihoone rekonstrueerimist renessansslossiks. 1641 annetas Gustav II Adolf talle ka Prangli ja Vana-Otepää mõisa. Täiskorrusena ehitati välja kolmas korrus ja lisati veel neljaski korrus. Ukse- ja aknaavad murti suuremaks, muudeti ruumide senist lahendust ja kõikjale ehitati uued kahhelahjud. Linnuse suur hoov muudeti majandushooviks. Kagupoolne väravahoone ehitati ümber kirikuks, mille käärkambrina kasutati vana suurtükitorni. Paraku hävis toona ehitatu suuresti Rootsi-Vene 1656.–1661. aasta sõja käigus, mil linnus rüüstati. Põltsamaa linnus kaotati 1681. aastal, mil garnison viidi linnusest minema. Sel puhul tehti 1682. aastal varaloendus, mis on senini oluline Põltsamaa ajaloo allikas.

Aastal 1720 sai linnuse omanikuks Venemaa riiginõunik Heinrich von Fick, kes alustas uuesti kiriku ülesehitamist. Nüüd liideti endine suurtükitorn kiriku sisse juba kooriruumina. 1750 sai pärast Ficki surma linnuse endale tema väimees Johann Woldemar von Lauw, kes ehitas konvendihoone ja vana lossi varemed suurejooneliseks rokokoostiilis paleeks, mille ansamblisse liideti ühtse väliskujundusega kirikki.

Põltsamaa linnuses asus aastail 17721786 ja 17921796 Põltsamaa portselanimanufaktuur, mis oli vanuselt kolmas Venemaal.

Linnus koos lossi ja kirikuga põles II maailmasõja ajal 1941.

Põltsamaa loss restaureeriti ja renoveeriti aastatel 2019–2023. Tööde järel võeti taas kasutusele eelnevalt 80 aastat varemetes seisnud kompleksi värava- ja konvendihoone, korrastati ka lossihoovi, veinikeldrit ja rajati uus laululava, korrastati 1980. aastatel ehitatud restoranimaja ja muuseumihoonet.[1]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk 190–192.
  • Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk 67.
  • Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. (+ kaardid), lk.379-381
  • Villem Raam. "Põltsamaa linnus" // Eesti arhitektuur 4 (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa). Valgus. Tallinn 1999. Lk 105-107

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Punamäe, Ode Maria (3. juuni 2023). "Põltsamaa lossikompleks on pärast ehitustöid taas avatud". ERR. Vaadatud 4. juunil 2023.