Taevaminemispüha

Allikas: Vikipeedia

Taevaminemispüha ehk suur ristipäev (ka: ristipäev, taevaminemispäev) on kristlik püha, mida tähistatakse 40 päeva pärast ülestõusmispühi, kuuenda lihavõttejärgse nädala neljapäeval.

Püha tähistab Kristuse taevasseminekut, mis piibli järgi toimus neljakümnendal päeval peale ülestõusmist. Taevaminemispüha pidamine on dokumenteeritud vähemalt 5. sajandi algusest. Seda mainivad korduvalt Johannes Kuldsuu ja Gregorios Nyssast. Liturgiline värv on valge.

Eesti pärimuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvakalendris tunti püha ristipäeva nime all. Vanemad teated pärinevad 17. sajandist. Sel päeval kehtisid ranged töökeelud ning austav käitumine maa ning looduse suhtes. Keelatud oli murda oksi, kitkuda rohtu, teha puid või muul moel elavasse loodusesse puutuda. Samuti olid keelatud paljud talutööd eriti kudumine, õmblemine aga ka müra tekitamine. Päeva tuntakse ka piksepühana. Maausu kalendris vastab päevale maahingaus (ka maahingauspäev, maahengaus, vadja keeles maaentšäüz).[1]

Nõukogude ajal kutsuti rahvasuus taevaminemispühaks ka kosmonautikapäeva 12. aprilli, sest sel päeval 1961 sooritas Juri Gagarin esimese kosmoselennu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Maahengaus (01.-31.05). Maavalla Koja kodulehekülg. (Kasutatud 6. juulil 2010.)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]