Kalevipoeg

See artikkel on eesti rahvaluule tegelasest; Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose kohta vaata artiklit Kalevipoeg (eepos); muude asjade kohta vaata lehekülge Kalevipoeg (täpsustus).

---

Oskar Kallise "Kalevipoeg laudu kandmas" (1914)

Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" väidetakse, et kohati on teda tuntud ka nimega Sohni.

Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid.

Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipojale on mõne tegevusliini poolest (mõõk, Pohjola isand ja Soome sepp, saarepiigad, põhjaretked jms) lähedane Kalevala Lemminkäinen.

Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel.

Skulptuurid Kalevipojast

• Kalevipoja skulptuur Tartus
• Kalevipoja skulptuur (ka Glehni kurat) Tallinnas Glehni pargis. Valmis aastal 1908 Nikolai von Glehni eestvõttel. Esimese maailmasõja ajal lammutati. Taasavati 4. novembril 1990.
• Kündev Kalevipoeg Põltsamaal Sõpruse pargis.

Vaata ka

• Kalevipoeg (eepos)
• Soome sild
• Vanapagan

Välislingid

• Uurimusi Kalevipojast. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2004.
• Muistendeid ja uurimusi Kalevipojast
• Täispikk eepose tekst 'Kalevipoeg'
• Uurimusi Kalevipojast