Karl August Hermann

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib heliloojast, keeleteadlasest ja entsüklopedistist; samanimelise kunstniku kohta vaata lehekülge Karl Herman.

Karl August Hermann
TÜ lektor Karl August Hermann

Karl August Hermann (23. september 1851 Võhma küla, Põltsamaa kihelkond11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hermann sündis Võhma külas Põltsamaa kihelkonnas sepa pojana. Ta õppis sealsamas algkoolis, kus hiljem töötas ka koolmeistrina. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas Hermann eksternina Peterburis. Aastatel 18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 18851898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all[viide?]. 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. Ta tegutses mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1890. aastate esimesel poolel oli tema toimetatud Postimees ainus rahvuslik eesti ajaleht. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor.

Hermanni väljaantud Eesti Üleüldise teaduse raamatu tiitelleht. Entsüklopeediast jõudis ilmuda esimene köide A-täht (1900–1904) ning osa teisest köitest B-täht (1906).

Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks, samuti püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu (näiteks väitis ta, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Hermann asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ("Eesti Üleüldine Teaduse Raamat") ning andis välja esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate ("Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest kuni meie ajani", 1898).

Hermann kuulus nii II, IV, V kui ka VI üldlaulupeo üldjuhtide sekka. Ta lõi enam kui 300 muusikateost, millest enamik olid koorilaulud. Nendest tuntuimad on "Kungla rahvas", "Mingem üles mägedele" ja "Oh laula ja hõiska". Lisaks kogus ta rahvaviise.[1]

Äärmiselt aktiivselt nii mitme valdkonnaga tegeledes ei jäänud tal aega millelegi sügavamalt pühenduda ja see kurnas ta tervist. "Dr. Hermannile sündis see, et kõik tema elu ajalehtedes ära laideti[2]." 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson.

Hermann oli abielus Paula Freybergiga, neil oli neli last.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1901. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks.

Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel.

Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav.

Pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Karl August Hermann
  2. Aasta ning aastakümme mööda! Postimees, 31. detsember 1890, nr. 150, lk. 2

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]