Tartu Kubermangugümnaasium
Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804. aastal Liivimaa kubermangu Tartus avatud saksakeelne õppeasutus.
|
Eellugu [muuda]
1803. aastal kinnitati Venemaa keisri Aleksander I poolt Venemaa Keisririigi "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: kihelkonnakoolid ehk elementaarkoolid või rahvakoolid maapiirkondades; maakonna- ehk kreisikoolid maakonnalinnades ja kubermangugümnaasiumid kubermangulinnades. Avalike koolide kõrval olid lubatud ka elementaarkooli-, kreisikooli- või gümnaasiumikursusega eraõppeasutused.
Gümnaasiumi avamine [muuda]
Tartu Kubermangugümnaasium avati Tartus 15.vkj /27. septembril 1804. aastal, samaaegselt selle ettevalmistskooli – Tartu kreisikooliga.
Algselt asus kubermangugümnaasium Laial tänaval Schultzi majas, kuid juba 1804. aasta detsembrikuus kolis gümnaasium Tartu Jaani kiriku kõrval asunud paruness Tšerkassova (sünd. printsess Hedvig Elisabeth Biron) (1727–1793)[1] nn. Printsessi majasse, kus enne seda asus Liivimaa Aadlipreilide Asutus. 1828. aastal aga ehitati gümnaasiumile oma hoone Rüütli tänava äärde, mis avati 1830. aastal.
Kubermangugümnaasiumi tegevust juhtis algusaastatel Tartu Ülikooli esimene rektor George Frederic Parrot, 1814. aastast aga määrati alaline gümnaasiumi direktor: aastatel 1814–1838, Otto Benjamin Gottfried Rosenberg; 1838–1849, Johann Samuel Eduard Haffner; 1849–1870, Julius von Schröder ja aastatel 1870–1893 Theodor Gööck.
Õppetegevus [muuda]
Algselt oli TKG kolmeklassiline, 1821. lisati koolile juurde veel 2 nooremat klassi ning 1861. aastal veel 2 vanemat klassi ning kool muutus seitseklassiliseks. Klasse nimetati alates madalamatest klassidest septima, sexta, quinta, quarta, tertia, secunda ja prima. 1855. aastal loodi veel ettevalmistusklass gümnaasiumi madalamasse klassi sisseastumiseks. Venestamisaja alguses 1879. aastal loodi veelgi täiendusklass vene keele paremaks omandamiseks selecta.
Õppetegevus oli jaotatud kaheks semestriks jaanuar-juuni ja august-detsember. Õppeainetest omandati: usuõpetus, ladina keel, kreeka keel, saksa keel, vene keel, matemaatika, füüsika, ajalugu, geograafia, loodusõpetus ja ilukiri ning fakultatiivselt prantsuse keel, heebrea keel, joonistamine, laulmine ja võimlemine. Õpiedukust hinnati viiepallisüsteemis, parim hinne I madalaim hinne V. Küpsuseksameid sooritati juuni- ja detsembrikuus.
Tartu kubermangugümnaasiumi lõpetajaid [muuda]
- Johann Friedrich Parrot,
- Johann Friedrich Eschscholtz,
- Alexander Georg von Bunge,
- Friedrich Wilhelm Rembert von Berg,
- Emil Lenz,
- Peter Leopold Schrenk,
- Osvald Schmiedberg,
- Otto Wilhelm Struve,
- Gustav Tammann,
- Friedrich Robert Faehlmann,
- Jakob Hurt jt.
Tartu kubermangugümnaasiumi likvideerimine [muuda]
1880ndail aastail Venemaa keisri Aleksander III poolt alanud venestamispoliitika käigus kinnitas keiser 1887. aasta 10. aprillil "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes", mille kohaselt pidid ka kõik Läänemere kubermangude riiklikud õppeasutused järk-järguliselt üle minema saksa keelselt õppetöölt venekeelsele õppetööle.
1890. aastal muudeti Tartu kubermangugümnaasium Tartu gümnaasiumiks, alates 1904. aastast kandis kool Tartu Aleksandri gümnaasiumi nimetust, 1920. aastast Hugo Treffneri gümnaasiumi nimetust, 1944. aastast Tartu 1. keskkool ja alates 1958 A. H. Tammsaare nimeline Tartu 1. keskkool ning 1990. aastast uuesti Hugo Treffneri Gümnaasiumi nimetust.
Viited [muuda]
Kirjandus [muuda]
- Allan Liim. Saksa koolidest Tartus 19. sajandil. "Tartu, baltisakslased ja Saksamaa". Artikklite kogum. Koostajad: Helmut Piirimäe, Claus Sommerhage. Tartu Ülikool, Saksa filoloogia õppetool. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998.
